Autor: Mait Kraun • 11. jaanuar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vasehinnad olid sellel nädalal kallinemas, sest Föderaalreservi kommentaarid survestasid dollarit. Lisaks sellele edenevad ka USA-Hiina kaubanduskõnelused, vahendab Reuters.

Vase hind tõusis nädalaga kokku 1,2 protsenti, 5950 dollarini tonnist. Ühtlasi on vask sellel nädalal tõusnud kiireimas tempos alates novembri keskpaigast.

Hiina kaubanduskõneluste pidajad peaks sellel kuul külastama ka Washingtoni, praegu peetakse läbirääkimisi Hiinas.

Varasemalt on kaubandussõda metallidele pigem survestavalt mõjunud – spekuleeriti, et see mõjutab nõudlust, eriti Hiina oma. “Me alustasime aastat nõrkade andmetega, mis pani nõudluse pärast muretsema. Nüüd on baasmetallide jaoks olukord parem, sest kaubanduskõnelused edenevad ja dollar odavneb,” ütles Danske Banki toorainete analüütik Jens Pedersen.

Tõsi, allikate sõnul vähendab Hiina oma 2019. aasta majanduskasvu prognoosi 6-6,5protsendini. Varasemalt oli prognoos 6,5 protsenti. Kodumaine nõudlus nõrgeneb ning riik püüab uue olukorraga kaubanduses kohaneda.

Hiina tsingitootmine langes järsult

Hiina rafineeritud tsingi tootmine langes mullu viimase viie aasta kiireimas tempos, sest toorainest oli puudus ning riigi suurim tehas viidi teise kohta, teatas Hiina Metallitööstuse Assotsiatsioon.

Hiina tsingitootmine ulatus 2018. aastal 4,53 miljoni tonnini, selgub Antaike poolt läbi viidud küsitlusest. Võrreldes 2017. aastaga vähenes tootmine 4,6 protsenti, 218 000 tonnini.

Samas võib organisatsiooni sõnul tänavu tootmine jälle taastuda, sest kaevandajad maksavad tehastele rafineeritud metalli tootmise eest suuremaid tasusid.

“See võib hakata hindu survestama,” teatas maaklerfirma Marex Spectron investoritele saadetud kirjas. Tsink oli baasmetallide seas 2018. aastal üks kehvima tootlusega metalle – tooraine odavnes ülepakkumise kartuses 25,7 protsenti.

Nädalaga kallines tsink aga 1,1 protsenti, 2474 dollarini tonnist.

Tina hind hakkas kiiresti tõusma

Tina jaoks algas uus aasta aga positiivselt. Tonnihind tõusis 20 000 tonni tasemest kõrgemale, viimati juhtus see eelmise aasta juunis. Novembris saavutatud põhjadest on hind tõusnud juba 11 protsenti.

Kui võrrelda tina teiste metallidega, siis viimase kahe aasta jooksul on metallil küllaltki kehvasti läinud. Viimastel kuudel on tina olnud aga suurim tõusja.

Põhjuseks peetakse seda, et Londoni metallibörsi varud on langenud rekordmadalale. Kui detsembri alguses olid varud 3045 tonni, siis praeguseks on need kukkunud 1505 tonnini.

Nädalaga kallines tina 4,3 protsenti, 20 426 dollarini tonnist.

Väärismetallidel läheb hästi

Teistest metallidest odavnes alumiinium 4,4 protsenti ja tonn maksab 1847 dollarit. Nikkel lisas 3,2 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia 11 443 dollarit.

Väärismetallidel on viimasel ajal aga hästi läinud. Kuld kallines juba neljandat nädalat järjest ning tõusis 0,1 protsenti, 1292 dollarini untsist. Tõsi, hõbe odavnes 0,1 protsenti ja unts maksab 15,7 dollarit.

Eelkõige on väärismetallidele hästi mõjunud Föderaalreservi poliitikasuuna muutus – kui varasemalt plaaniti intresse kindlasti tõsta, siis praegu on jäetud kõik teed vabaks. Osad usuvad, et keskpank ei pruugi intresse tänavu üldse tõsta. See paneks dollari veelgi kiiremini langema, mis oleks omakorda kullale toetav.

Teistest väärismetallidest kallines plaatina 2,7 protsenti ja pallaadium lisas 4,4 protsenti. Kummagi unts maksis nädala lõpuks vastavalt 821 ja 1322 dollarit.

Nafta kallines järsult

Pekingi kaubanduskõnelustelt saabusid sellel nädalal positiivsed sõnumid, mis aitasid naftal neljapäeval üheksandat päeva järjest kallineda.

Brenti toornafta kallines 8,1 protsenti ja WTI lisas lausa 10 protsenti. Kummagi barrel maksis reede lõunaks vastavalt 61,84 ja 52,84 dollarit.

Pärast detsembrikuist tugevat langusperioodi on nafta hind asunud taas järjepidevalt taastuma, toetudes eelkõige möödunud aasta lõpus alanud OPECi ja selle liitlaste tootmiskärbetele.

Kolmapäeval andsid tõusule aga hoogu ka USA-Hiina kaubanduskõnelustelt tulnud signaalid, mille kohaselt on pooled teinud edusamme USA toidu- ja energeetikatoodete müüki ja Hiina turubarjääre puudutavates küsimustes.

Teisalt ei tasu kauplejatel olla ka liialt optimistlik: Briti maaklerfirma PVM Oil analüütiku Stephen Brennocki hinnangul on ostjad panustanud suurelt USA-Hiina tüli lahenemisele, seega võib kõneluste ebaõnnestumine tuua kaasa täpselt vastupidise meeleolu. "Tasuks ka märkida, et globaalse majanduse seis muutub üha tumedamaks," lisas Brennock.