Moodne tööstus - eduka riigi tulevik

Katre Savi
Katre Savi

Riik ei peaks toetussüsteemidega looma siseriiklikku ebavõrdset konkurentsi või rakendama Eesti ettevõtetele tingimusi, mida lähinaabrid oma ettevõtetele toetuste saamisel ei kehtesta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on alates 2018 kevadest käinud koos Tööstus 2030 ekspertkogu. Toimunud on temaatilised arengugruppide kohtumised, mille tulemusel koordineeritakse riigi tasandil tööstuspoliitika tulevikutegevusi. Kaasatud on vastutavate ministeeriumite esindajad, ülikoolid, erialaliidud ja ettevõtjad.

Arutelud on olnud vägagi sisukad, esile on toodud kümneid arengut takistavad probleemkohti ning neile ka lahendusi pakutud.

Samal ajal on riik vastu võtnud maksupoliitilisi otsuseid, algatanud seaduseelnõusid ning loonud toetusmehhanisme, mis tugevalt mõjutavad ettevõtluskeskkonda, kuid ei ole sealjuures piisavalt arvestanud ettevõtjate seisukohtadega.

Kui ettevõtjad ja ettevõtete esindusorganisatsioonid on osutanud ohtudele majanduskeskkonna nõrgestamisel, esitanud kõnekaid argumente olukorra muutmiseks või soovinud täiendavaid analüüse, siis sellega pole riik kahjuks arvestatud.

Riik peaks toetama, mitte sekkuma

Ettevõtjad vajavad soodsat majanduskeskkonda, mis toetaks nende globaalset konkurentsivõimet. Riigi võimuses on üldise ettevõtlusraamistiku loomine, et Eesti ettevõtluskeskkond ei sisaldaks piiranguid ja takistusi, nagu liiga kõrged tööjõumaksud või aktsiisid. Riigi roll on luua eeliseid konkureerivate majanduskeskkondade ees, et soodustada investeeringuid Eestisse.

Liiga palju pole vaja muretseda ettevõtjate pärast – ettevõtjad on huvitatud kasvust, nad ei investeeri niikuinii sellesse, millesse ilmselgelt pole mõtet investeerida. Riik peab soovima ja oskama kuulata ettevõtlusorganisatsioone, kes teavad, millises olukorras ollakse, millised on sektori vajadused ja arenguvõimalused. Ettevõtjad teavad väga hästi, kus asutakse rahvusvahelise konkurentsi pildil, kus pärsivad riiklikud piirangud või kus ettevõtlusraamistik kõpitsemist vajaks.

Riik ei peaks toetussüsteemidega looma siseriiklikku ebavõrdset konkurentsi või rakendama Eesti ettevõtetele tingimusi, mida lähinaabrid oma ettevõtetele toetuste saamisel ei kehtesta. Kui kella keeramise puhul räägivad riigijuhid küll, kui ülioluline on naaberriikidega ühtses ajaruumis olek, siis miskipärast ei nähta sama mõju majanduskeskkonna puhul.

Mitmekesisus tagab stabiilsuse

Järjepidevalt tuleb teadvustada, et majanduskeskkond peab olema mitmekesine ning riik peab oma poliitikate kujundamisel sellega arvestama. Oleks lühinägelik ja kitsarinnaline keskenduda vaid üksikutele sektoritele teiste arvelt – näiteks IT.

Oma igapäevaelus vajame me reaalseid tooteid ning seda annab meile tööstus. Me vajame maju, riideid, toitu, energiat, transporti ning veel paljusid tooteid, mis on meie elu pidev osa. Sealjuures me alati ei teadvusta, kui mitme tööstusharu panusel need tooted meieni jõuavad.

Ka sektorite sees on oluline mitmekesisus. Näiteks trükitööstuse elujõulisuse taga on pidev kohanemine ja muutumine: tooteskaala ja materjalide valik laieneb, jätkuvalt on vajadus erinevate trükitehnoloogiate järele, suuremahulise tootmise kõrval on nõudlus väikesetiraaþilistele erilahendustele ja üksiktellimustele. Edu tagab personaalne lähenemine ja paindlikkus, innovatsioon materjali-, toote- ja tootmistehnoloogiates.

Oskustööjõu puudus pidurdab arengut

Konkurentsivõime tagamiseks on vaja digilahendusi rakendada kõikides tööstusharudes ning digioskustest on saanud uue aja kirjaoskus. See aga ei tähenda, et riik peaks panustama vaid IT-spetsialistide järelkasvu, justkui teiste valdkondade spetsialiste vaja poleks ning nende ettevalmistusse panustama ei peaks.

Trükitööstuses, sh pakenditööstuses, mille tootmisprotsessis olulise osa moodustab trükkimine, töötab ligikaudu 4500 inimest, kuid tööd jätkuks veelgi enamale. Vajaliku tööjõu leidmine on kindlasti üks teravamaid probleeme, mis on ettevõtete endi poolt peetud üheks peamiseks arengut pärssivaks faktoriks.

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit näeb leevendust sektori tööjõuprobleemile nii avatumas tööturus, sest vajaliku erialase ettevalmistuse ja töökogemusega spetsialiste Eestis lihtsalt napib, kui ka eriala valikut tegevate noorte teadlikkuse tõstmises kaasaegsest trükitööstusest.

Kutseandjana seisame õpetatavate oskuste kaasajastamise ning paindlike õppimisvõimaluste ja täiendkoolituste tagamise eest. On vajalik, et kõikidele õpetatavatele erialadele tuleks võimekaid noori õppima – just mitmekesisus on edukuse võtmeks.

Osale arutelus

  • Katre Savi, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juht

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara