Rauamaagi hinnalangus survestab väiketootjaid

38. nädala börsiuudised: Tšiili maavärin pani vase hinnad tõusma; rauamaagi hinnalangus survestab väikseid tootjaid; OPEC prognoosib naftahindade taastumist 2020. aastaks.

Tšiili maavärin pani vase hinna tõusma
Vase hinnad tõusid pärast eilset Tšiili maavärinat kahe kuu kõrgema tasemeni, sest osad kaevandused olid sunnitud ajutiselt töö lõpetama.

Seni tundub, et kahju kaevandustele on olnud siiski suhteliselt minimaalne. Samuti pole suurimad vaseekspordi sadamad märkimisväärset kahju kannatanud. See tähendab, et pakkumist maavärin väga suurelt tõenäoliselt mõjutama ei hakka.

Vase hind tõusis Londoni metallibörsil neljapäeva varajastel kauplemistundidel 5440,5 dollarini tonnist, mis on kõrgeim tase alates juulist. Hiljem, kui selgus, et suuri kahjustusi maavärin siiski ei tekitanud, langes hind 5379 dollarini tonnist. Nädala lõikes on vask kallinenud 0,3 protsenti.

„See sündmus võib segada mitmete sadamate tööd, mille kaudu transporditakse vaske Tšiilist välja,“ ütles John Meyer SP Angelist.

Vase hinda on sellel aastal survestanud mured Hiina majanduse üle – riik on ülekaalukalt maailma suurim vasetarbija.

Alates detsembrist on hinnad kukkunud 15 protsenti, mis on survestanud ka vaske tootvate ettevõtete – näiteks Glencore’i ja BHP Billitoni – aktsiahinda.

Rauamaagi hinnalangus survestab jätkuvalt väiksemaid tootjaid
Rauamaagi hinnad on juulis saavutatud põhjadest tõusnud 30 protsenti, aga see ei ole väiksemaid tootjaid eriti aidanud. Aasta algusest on rauamaagi hinnad jätkuvalt 19 protsenti madalamal. 2014. aastal kukkusid hinnad 47 protsenti.

Platts teatas, et Austraalia kaevandaja Northern Iron hoiatas eelmisel reedel investoreid, et praegu valitseb edasise rahavoo pärast „ebakindlus.“ Lisaks sellele pole ettevõte suutnud oma laene restruktrueerida ja praegu otsitakse lisarahastust.

Selle aasta esimesel poolaastal teenis ettevõte 33,9 miljoni dollari suuruse kahjumi. Sellel aastal on ettevõte suutnud kulusid vähendada 30 protsenti, aga praegu toodetake rauamaaki jätkuvalt kahjumiga.

Rauamaagi hind odavnes nädalaga 2,8 protsenti ja tonn maksab 57,37 dollarit.

Tööstusmetallidest odavnes alumiiniumi hind 0,2 protsenti ja tsingi hind 3,7 protsenti. Kumbki maksis vastavalt 1626 ja 1751 dollarit. Tina hind tõusis aga 5 protsenti ja nikkel kallines 0,3 protsenti. Kumbki maksis neljapäeva õhtuks 15 675 ja 10 130 dollarit tonnist.

Föderaalreservi otsus pani kulla tõusma
Kulla hind hakkas neljapäeval kiiresti tõusma, sest Föderaalreserv otsustas intressimäärasid mitte tõsta.

Nädala lõikes kallines kulla hind 2,7 protsenti – suurem osa tõusust toimus pärast Föderaalreservi otsust. Reede hommikuks maksis kullaunts 1136 dollarit.

Keskpanga juht Janet Yellen ütles pressikonverentsil, et „hiljutised majanduslikud ja finantsturgude arengud võivad majanduslikku aktiivsust mingil määral pärssida.“ Ta viitas sellega Hiina aktsiaturgude krahhile ja sealse majanduse aeglustumisele.

Kullal ja intressimääradel on tugev negatiivne korrelatsioon. Kui intressimäärad tõusevad, siis kulla atraktiivsus väheneb, sest see ei paku passiivset tulu. Kõrgemad intressimäärad tugevdavad ka dollarit, mis liigub kulla hinnaga tavaliselt vastupidises suunas.

Nafta hinnad tõusid
Nafta hinnad olid see nädal tõusuteel, sest USA teatas naftavarude vähenemisest esimest korda kolme nädala jooksul. Samuti vähenes ka tootmine, vahendab MarketWatch.

Hinnatõusule aitasid kaasa ka kauplejad, kes panustasid sellele, et intressimäärade tõus lükatakse madala inflatsiooni tõttu edasi.

West Texas Intermediate (WTI) toornafta kallines nädalaga 4,8 protsenti 46,6 dollarini barrelist. Brent tõusis 2,4 protsenti 48,98 dollarini.

„Tundub, et kauplejad võtsid nafta tootmise vähenemist kõige tõsisemalt,“ ütles Citi Futuresi energiafutuuride spetsialist Tim Evans.

Kolmapäeva hommikul teatas USA Energia- ja Informatsiooni Amet, et USA naftavarud vähenesid 11. septembril lõppenud nädalal 2,1 miljoni barreli võrra. Analüütikud ootasid 200 000 barreli suurust langust.

Samuti avaldati andmed, mis näitasid, et USA naftatootmine kukkus eelmisel nädalal 18 000 barreli võrra 9,12 miljoni barrelini päevas.

OPEC: nafta hind taastub 2020. aastaks
OPEC prognoosib, et nafta hind tõuseb 2020. aastaks 80 dollarini, kuna selleks ajaks on tootmismaht ühendusevälistes riikides langenud.

Mitmete riikide jaoks tähendab see aga oodatust aeglasemat tõus, vahendab Bloomberg.

OPECi keskmine toornafta müügihind kasvab kuni aastani 2020 keskmiselt 5 dollari võrra aastas; sellel aastal peaks nafta hind kerkima 55 dollarini, selgub organisatsiooni siseraportist.

Iraan ja Venetsueela märkisid, et nemad sooviksid näha naftahinna kerkimist sellel kuul 70 dollarini ning enamus liikmesriike ei suuda praeguste hindade juures oma eelarvet tasakaalus hoida.

“OPECil on peale USA naftabuumi palju keerulisem hindu tõsta,” sõnas SEB AB analüütik Bjarne Schieldrop. Ettevõte prognoosib, et selle aastakümne lõpuks kerkib nafta hind 73 dollarini.

Viimase aasta jooksul on toornafta hind teinud enam kui 50% languse, kuna OPEC järgis Saudi-Araabia strateegiat, kaitsmaks oma globaalset turuosa konkurentide eest.

Nii OPEC kui IEA prognoosivad, et globaalse naftatarne kasv aeglustub, kuna madalad hinnad avaldavad üha suuremat mõju. Samas Goldman Sachs ennustab, et madal nafta hind püsib veel järgmised 15 aastat.

Osale arutelus

  • Nädal börsil

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Käsi­raamatud