5. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Austraalia rauamaagi eksport kasvabRauamaagi eksport Austraalia Hedlandi sadamast tõusis mais kõigi aegade rekordini, sest maailma suurima ja ühtlasi kõige väiksemate kuludega tootjariik suurendas oma toodangut.

Suurimate mahtudega sadamast tulevate laadungite hulk tõusis kuu ajaga 7,4 protsendi võrra 38 miljoni tonnini, selgub Pilbara Ports Authority andmetest. Eksport Hiinasse tõusis 31,7 miljoni tonnini. Aprillis oli vastav näitaja 30,1 miljonit tonni ja 2014. aasta mais 29,9 miljonit tonni.Neljapäeval tõusis rauamaagi hind kolme kuu kõrgeima tasemeni, sest Hiina sadamates hoitava rauamaagi hulk kukkus oodatust madalamate ekspordimahtude tõttu aprillis. Austraaliast tulnud värsked andmed aga viitavad, et kogused on suurenenud. Paljude analüütikute väitel ongi praegune hinnaralli ajutine, sest kaevandajad suurendavad jätkuvalt oma tootmiskoguseid.„Austraaliast tuleb järjest rohkem rauamaaki. Vähem tuleb seda aga Hiina tootjatelt,“ ütles laevamaakler Ralph Leszczynski. „Suured tootjad on ainukesed, kes suudavad madalad hinnad üle elada.“Rauamaagi hind hüppas neljapäeval 64,77 dollarini tonnist. Alates aprillis saavutatud põhjast on rauamaagi hind kasvanud 38 protsenti.

Kivisöetootjate boikott suurimaid kaevandajaid ei mõjutaTeatavasti on kivisüsi kõige rohkem reostust tekitav fossiilne kütus. Maailmas on käimas kampaania vähendamaks kivisüsi kasutamist, aga tundub, et suurimaid tootjaid see ei kõiguta.

Oma osa kampaaniasse on andnud ka näiteks Norra 900 miljardi dollari suurune naftafond ja Prantsusmaa suurim kindlustusfirma. Investorid proovivad kivisüsi tootjaid survestada nende aktsiate müümisega.Nende kriteeriumite järgi pääsevad suurimad tootjad nende meelepahast. Seda põhjusel, et ettevõtted on nii suured ja mitmekesised, et nad saavad kivisüsist vaid väikse osa oma käibest.Suhteliselt hõlpsalt pääsevad kampaaniast ettevõtted nagu Glencore Plc, kes on suurim kivisüsieksportija elektrijaamade jaoks, BHP Billiton, Rio Tinto Group ja Anglo American Plc. Ainuüksi need ettevõtted kaevandavad 350 miljonit tonni kivisüsi, mis on umbes kolmandik maailma toodangust.„On arvamus, et kui nad lõpetavad investeerimise ära või võtavad mingi hoiaku, siis kivisüsi kaob ära,“ ütles Maailma Kivisüsi Assotsatsiooni esimees Mick Buffier, kes on ka Glencore’i juhtkonnas. „Meie vaatame asja teistmoodi. Kivisüsi on jätkuvalt vaja. Kivisüsi kasutavad arenevad riigid.“Norra seadusandjad nõustusid eelmisel nädalal piirama riigi naftafondi investeerimist ettevõtetesse, kelle käibest tuleb üle 30 protsendi kivisüsist. Inglise kirik astus aga sammu kaugemale – kui ettevõte teenib rohkem kui 10 protsenti käibest kivisüsist, siis nemad sellesse ei investeeri.Kivisüsi hind on suure pakkumise tõttu aprilli lõpust alates kukkunud üle 10 protsendi. Praegu maksab termilise kivisüsi tonn 49,09 dollarit.

OPEC jätab tootmismahud suure tõenäosusega samaks. Maailma suurim naftariike koondav organisatsioon OPEC usub, et nende strateegia töötab. Nende eesmärk on hoida hindu madalal, et suuremate kuludega tootjate turuosa väheneks.

OPECi riikide ministrid ütlesid, et naftahinna väljavaade on veidi paranenud, sest hinnad on 65 dollari lähedal barrelist stabiliseerunud. See hinnatase on tunduvalt kõrgemal kui jaanuaris saavutatud 45 dollarit. Vähesed aga usuvad, et nafta hinnad võiksid lähemas tulevikus märkimisväärselt tõusma. Turgudel on jätkuvalt ülepakkumine.Iraagi naftaminister Adel Abdel Mahdi ütles, et grupi sees on tunda „leppimist“, isegi kui mõnedel riikidel on raskusi madalate hindadega harjumisel. Nad on olnud harjunud, et naftahinnad on pidevalt üle 100 dollari barrelist.„Üldiselt ollakse optimistlikud ja praeguse olukorraga on lepitud,“ ütles Mahdi, kui temalt küsiti, kas organisatsioon võiks oma poliitikaid 5. juunil toimuval kohtumisel muuta.Seega on ebatõenäoline, et OPEC oma poliitikaid muutma hakkab. See peaks aga nafta hinda tagasi hoidma, mis tähendab omakorda, et bensiinihinnad jäävad tõenäoliselt veel märkimisväärseks ajaks madalale tasemele.WTI toornafta hind langes nädalaga 0,36 protsenti ja Brent kukkus 0,79 protsenti. Kumbki maksis nädala lõpus 58,02 ja 62,08 dollarit barrelist. Väikse mastaabiga langus iseloomustab olukorda, kus hinnad on stabiliseerunud.

Londoni metallibörsil suuri hinnamuutusi ei toimunud. Vase hind kukkus nädalaga 1,52 protsenti ja tonn maksab 5992 dollarit. Vase olukorda peetakse sarnaseks rauamaagi omale ning pigem oodatakse, et metalli hind võiks langeda.

Plii hind kukkus 0,46 protsenti ja tonn maksab 1912 dollarit. Tsingi hind langes 0,41 protsenti 2157 dollarini tonnist.Tina hind aga tõusis ja lisas 0,68 protsenti. Tonn maksis neljapäeva õhtuks 15450 dollarit. Ka alumiiniumi hind oli tõusuteel – tonnihind tõusis 1 protsendi võrra 1716 dollarini. Nikli hind tõusis 2,5 protsenti ja tonn maksab 12940 dollarit.Kulla hind (comex) kukkus nädalaga ühe protsendi võrra 1177 dollarini untsist. Kulla hinnal on 1150 dollari piirkonnas tugev toetus, mis tähendab, et suure tõenäosusega hind sealt allapoole ei lange. Pigem ennustatakse, et kuld võiks keskpikas perspektiivis taastuda. Hõbeda hind kukkus nädalaga 3,58 protsenti 16,13 dollarini untsist.

Autor: Nädal börsil