29. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lõuna-Aafrika kaevandussektoris kadunud üle 35 000 töökoha

Lõuna-Aafrika kaevandustööstuses on kahe aasta jooksul kadunud üle 35 000 töökoha. Peamiselt on süüdi töötajate rahulolematus, kõrgemad kulud ja madalad toorainete hinnad.

Töökoha on sektoris kaotanud iga 14. töötaja. On näha, et sektori restruktrueerimine on pärast 2012. aasta rahutusi – milles hukkus ka inimesi – tublisti kiirenenud.

Kaevandussektor on Lõuna-Aafrika Vabariigis erasektori üks suurimaid tööandjaid ning mõttekoja Chamber of Minesi andmed näitavad esmakordselt, milline on töökohtade kaotamise mastaap tegelikult.

2012-2014 aastatel vähendati töökohti peamiselt kulla- ja plaatinakaevandustes – vastavalt 23 100 (16%) ja 10 800 töötajat (5%), selgub mõttekoja andmetest.

Rauamaagi tööstuses vähenes töökohtade arv 7 protsendi võrra.

Kivisöe sektorit ootab ees konsolideerumine

Kivisöe hinnad on väga madalal olnud juba aastaid ning tööstuses on oodata konsolideerumist. See tähendab, et toimuvad tehingud ning paljud ettevõtted liidetakse omavahel.

Kivisöe turul on olnud ülepakkumine juba alates 2012. aastast. Headel aegadel ettevõtted laienesid ja võtsid ette uusi projekte, mis suurendas globaalset pakkumist. Nõudlus aga ei jõudnud järele ja see tähendas edasist hinnalangust.

Arvatakse, et suurem konsolideerumine toimub kõigepealt USAs – tugevnev dollar ja siseriiklikud katsumused on vähendanud ettevõtete konkurentsivõimet, mis peaks kannustama ülevõtmisi ja tehinguid ettevõtete vahel.

„USA kivisöe tööstus on surve all mitmetel põhjustel. Probleemiks on regulatsioonid, maagaasi laiem kasutus ning madalad maailmaturuhinnad,“ ütles reitinguagentuuri Moody’s analüütik Anna Zubets-Anderson.

Madalad naftahinnad on teinud kivisöest elektrit tootvate jaamade elu raskeks – uuteks regulatsioonideks vajaminevate uuenduste tegemine ei ole lihtsalt majanduslikult mõtekas.

„On ainult aja küsimus, kaua sellised ettevõtted veel kestavad,“ ütles Zubets-Anderson.

Termilise kivisöe hind on viimase aasta jooksul kukkunud üle 25 protsendi. Praegu maksab tonn termilist kivisütt 50,27 dollarit.

Rauamaagi tootjad kartelli tõenäoliselt ei looOn ebatõenäoline, et Austraalia ja Brasiilia suured rauamaagi tootjad moodustaksid kartelli, et kokku leppida tootmise vähendamises, mis peaks ülimadalaid hindu tõstma hakkama, ütles Goldman Sachs.

„Püüdlused vabatahtliku tootmise vähendamise kaudu hindu toetada ei anna tulemust. Meie arvates konkurents ainult suureneb ja tootjate jaoks on ees rasked ajad. Hinnad aga jätkavad langust meie hinnasihini, mis on 2017. aastaks 40 dollarit tonnist,“ ütles Goldmani analüütik Christian Lelong raportis.

Rauamaagi hind on aprilli algusest saati mõneti taastunud. Analüütikud aga usuvad, et hinnalangus jätkub ning põhja niipea näha ei ole.

„Maailma suurimad rauamaagi tootjad suurendavad märkimisväärselt pakkumist. Seega on rauamaagi hinnatõus pigem lühiajaline,“ ütles LHV privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramees paar nädalat tagasi Äripäevale.

Tööstusmetallide hinnad olid see nädal valdavalt languses. Vase hind odavnes 2 protsendi võrra ja tonn maksab 6085 dollarit. Tsingi hind vähenes 1,7 protsenti 2166 dollarini tonnist. Tina spothind kukkus 3,8 protsenti 15345 dollarini tonnist. Alumiinium odavnes Londoni metallibörsil 2,83 protsenti 1699 dollarini tonnist.

Rosneft investeerib Venezuelas 14 miljardit dollarit

Venezuela ja Venemaa naftafirma Rosneft jõudsid kokkuleppele, et ettevõte investeerib Venezuela nafta- ja gaasisektorisse 14 miljardit dollarit, ütles Lõuna-Ameerika riigi president kolmapäeval.

President Nicolas Maduro teatel kohtus ta Rosnefti tegevjuhi Igor Setšiniga. „Kokkusaamine oli kõigi jaoks tore ja me leppisime kokku, et investeeringu maht on 14 miljardit dollarit,“ ütles Maduro.

Naftatootmist ei vähendata olid eelmisel nädalal languses – WTI kukkus 4 protsendi võrra 58,23 dollarini barrelist ja Brent odavnes 5,8 protsendi võrra 62,58 dollarini barrelist.

Toornafta hinnad

Hinnad on piisavalt kõrgel selleks, et tootmist märkimisväärselt ei vähendata. Nii teatas näiteks Iraak, et tõstab järgmisel kuul oma naftaeksporti 26 protsendi võrra.

Nafta hind on aasta ajaga kukkunud ligi 50 protsenti. Viimastel kuudel on toimunud mõningane taastumine, aga arvatakse, et praegusest hinnatasemest alates hakkab tootmine jälle kasvama, mis peaks hindadele omakorda survestavalt mõjuma.

See tähendab, et madal nafta hinnatase ei ole ajutine ning tõenäoliselt püsivad ka bensiinihinnad veidi pikemalt madalal tasemel.

Maagaasi hind tõusis 0,73 protsendi võrra ja ühe Briti soojusühiku (293,3 kw/h) hind on 2,71 dollarit.

Autor: Nädal börsil