Rauamaagi tootjad raskustes

Tööstuse börsiülevaate 19. nädala peamised teemad: järjest rohkem rauamaagi tootjaid raskustes; Glencore süüdistab toorainete hinnalanguses konkurente; Prantsuse tööstusgiganti ähvardab lagunemine; nafta hinnale prognoositakse edasist langust.

Järjest rohkem rauamaagi tootjaid raskustes
Rohkem kui 160 tonni rauamaaki võib sellel aastal turult lahkuda, sest hinnalangus sunnib kõrge tootmiskuludega kaevandajatel toodangut vähendama, ütles maailma suuruselt teise tootja tegevjuht.

„Selleks aastaks on meil prognoos, et 85 miljonit tonni lahkub turult ning ülejäänud 80 miljonit on küsimärgi all,“ ütles Rio Tinto tegevjuht Sam Walsh. „Küsimärgi all tähendab seda, et tegemist on kõrgete kuludega kaevandustega. Kui nad ei saa millegi ebaharilikuga hakkama, siis on risk, et nad lahkuvad turult.“

Rauamaagi hind langes eelmisel aastal 44 protsenti. Aprilli alguses jõudis hind 10 aasta madalaima tasemeni – 47,08 dollarini tonnist. Hinnalangus on nõudnud ka ohvreid – kaevandusi on pidanud sulgema väiksemad kaevandajad nagu Atlas Iron Ltd, African Minerals ja London Mining Plc.

Walshi sõnul on globaalne pakkumine langenud esimese kvartali jooksul 22 miljoni tonni võrra. Rio Tinto on edasi lükanud 1 miljardi dollari suurust investeeringut Silvergrass kaevandusse.

Sellel kuul toimunud järsk rauamaagi hinnatõus oli tingitud Hiina metallitehaste varude suurendamisest ning BHP Billitoni otsusest oma laienemist tagasi hoida. Nädala ajaga on rauamaagi hind tõusnud 9,7 protsenti 60,89 dollarini tonnist.
Vaatamata hiljutisele hinnatõusule usuvad analüütikud, et turustruktuur surub hindu pigem alla.

„Maailma suurimad rauamaagi tootjad suurendavad märkimisväärselt pakkumist. Seega on rauamaagi hinnatõus pigem lühiajaline,“ ütles LHV privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramees Äripäevale.

Kiivramees tõi esile, et Hiina majanduse struktuur muutub, investeeringute osakaal pigem väheneb ja tarbimise osakaal suureneb. See tähendab tema sõnul ennekõike metallide väga järsku nõudluse langust, mida turuosalised Kiivramehe sõnul praegu sisse ei hinda. „Sellistel juhtudel kukub hind enamasti madalaima tootmiskulu juurde või isegi alla selle, mis Lääne-Austraalia tootjate puhul on 20 dollarit tonnist.“ Ta lisas, et rauamaagile sarnane olukord valitseb ka vasetootmises.

Glencore süüdistab aktsia hinnalanguses konkurente
Kaevandaja ja tooraineturul kauplemisega tegeleva Glencore’i tegevjuht süüdistas ettevõtte aktsia languses konkurente. Tema sõnul on konkurendid üle tootnud ning see on kõigile probleeme tekitanud.

Tegevjuht Ivan Glasenberg ütles, et teised ettevõtted on turu pakkumisega üle ujutanud ning pakkumise ja nõudluse põhiolemusest ei saada aru. Glencore’i aktsia maksis IPO (aktsiaemissioon) ajal Londoni börsil 530 penni. Praegu maksab ettevõtte aktsia 305 penni.

„Kahjuks on meie konkurendid tootnud nõudlusest üle ning seetõttu on toorainete hinnad ka langenud,“ ütles Glasenberg iga-aastasel kokkusaamisel aktsionäridele. „Ma teen oma parima, et seletada konkurentidele sõnu nõudlus-pakkumine.“

Glasenberg on ka varem konkurente kritiseerinud, näiteks Rio Tintot ja BHP Billitoni. Mehe sõnul on ettevõtted turud toorainetega üle ujutanud.

Prantsuse tuumaenergia tööstuse giganti ähvardab lagunemine
Prantsuse tuumaenergia ettevõte Areva koondab kolme aasta jooksul 6000 inimest – 14 protsenti kogu ettevõtte tööjõust, sest võimalused valitsuse tagatud päästepaketi saamiseks vähenevad.

Eelmisel aastal 4,8 miljardi euro suurus kahjumis olnud Areva ütles, et vähendab ka palkasid, et jõuda ühe miljardi euro suuruse kulude kärpimise eesmärgini.
Riigi kontrolli all olev ettevõte plaanib koos Electricite fe France’i (EDF) ja Prantsusmaa valitsusega veelgi radikaalsemat restruktrueerimisplaani.

Asjaga kursis olevad inimesed on öelnud, et kõnelustel on lauale jäänud vaid kaks varianti: EDF ostab tuumareaktorite- ja tehnoloogiaäri ära ning võtab kontrolli uute reaktorite ehituse ja praeguste jaamade üle. Teise variandi kohaselt ostab EDF ära vaid Areva tehnoloogiaäri.

Esimene variant tähendaks seda, et kunagi Prantsusmaa tuumatööstuse kroonjuveeliks peetud Areva erinevad ärid löövad üksteisest lahku. Teise variandi puhul oleks eraldumine väiksem.

Nafta hinnale prognoositakse edasist langust
Nafta hind on eelmise nädalaga võrreldes püsinud praktiliselt samal tasemel, sest dollari tugevnemine ja suur pakkumine on mõjumas hinnaralli peatanud.

Neljapäeval langes nafta hind ligi 3 protsenti, sest USA senaator Lisa Murkowski ütles, et esitab seaduseelnõu, mille kohaselt eemaldatakse USA naftaekspordi keeld. Teisalt tuli andmeid selle kohta, et Hiina nõudlus tõusis hüppeliselt, mis aitas järsu hinnalanguse peatada.

Analüütikute sõnul on nafta hinnaralli kurnatud ning pärast 45protsendilist tõusu on oodata edasist langust.

„Nii kiire taastumine on pigem tulnud üllatusena, sest USA laovarud on endiselt suured ja ka teises kvartalis oodatakse laovarude kasvu,“ märkis Swedbanki LC&I valuuta, toorme ja intressi toodete vanemspetsialist Robert Uudisaru Äripäevale.
USA nafta laovarud on 80 aasta kõrgeimal tasemel ning varud on tõusnud juba üle 15 nädala järjest. Paljud väidavad, et tootmise vähenemise tulevikuootused on investorid turuhindadesse praeguseks juba sisse arvestanud.

„Praeguste fundamentaalsete näitajate baasil on raske leida põhjuseid, miks nafta hind peaks veel tõusma, sest laovarud on endiselt suured ja madalad hinnad pole tarbimismahte märkimisväärselt suurendanud,“ ütles Uudisaru. „Kui ei vähendata tootmismahte ja tekkimas ei ole uusi geopoliitilisi pingeid, prognoosiks pigem naftahinna langust.“

Nädala jooksul kukkus WTI toornafta hind 1,36 protsenti ja lõpetas neljapäeva 58,61 dollaril barreli kohta. Brent langes 1,86 protsenti ning barreli hind on 65,38 dollarit.

Teistest toorainetest tõusis vase spothind 1,37 protsendi võrra ning üks nael maksab 2,92 dollarit. Plii spothind tõusis nädalaga 1,39 protsenti ning tonn maksab 2114 dollarit.

Tsingi spothind tõusis 5,11 protsenti 2405 dollarini tonnist. Tina tonnihind kallines 2 protsenti 16020 dollarini. Alumiiniiumi spothind tõusis 1,32 protsendi võrra 1915 dollarini.

Nikli spothind kasvas nädalaga lausa 8,5 protsenti ning tonn maksab 14415 dollarit. Aprilli alguses kukkus nilki hind 6 aasta madalaima tasemeni. Alates sellest on hind tõusnud üle 15 protsendi.

Mait Kraun
Äripäeva kaasautor

Osale arutelus

  • Nädal börsil

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud