Sel aastal välisnõudlus nõrgem

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul oli eelmine aastal kaubavahetuses erinev: aasta esimest poolt kahandas varasema laevatehingu mõju, teise poolt kasvatas suuresti üks firma.

Kui esimesel poolaastal vähenes kaupade eksport 390 miljonit eurot, siis teisel poolaastal suurenes see 180 miljonit. Esimese poolaasta ekspordi tugeva languse taga oli peamiselt 2013. aasta jaanuaris laevadega toimunud ühekordse suurtehingu mõju taandumine (ligikaudu 150 miljonit eurot Soomega) ning keemiatööstustoodangu ja elektroonikatoodete väljaveo tugev langus. Teisel poolaastal keemiatoodete langus aga taandus, samal ajal kui elektroonikatoodete väljaveo kasv kiirenes aastases võrdluses keskmiselt 24%-ni (detsembris isegi 47%). Ligikaudu 70% mobiiliseadmete ekspordist läheb Rootsi turule, kust see edasi teistesse riikidesse suunatakse. Teisisõnu, mobiiliseadmete nõudluse taga ei ole mitte niivõrd Rootsi, vaid pigem maailmaturg. Samas ei saa nende tugeva positiivse mõju jätkumise juures riske alahinnata, kuna valdav osa mobiiliseadmete toodangust tuleb peamiselt ühest ettevõttest ja viimaste aastate kogemus näitab, et see ei pruugi pikalt püsiv olla.

Samal ajal vähendas Venemaa nõudluse langus ja möödunud aasta augustis meie idanaabrite kehtestatud sisseveokeeld peamiselt piima- ja piimatoodete, jookide ja mehaaniliste seadmete (ehitusmasinad) väljavedu. Mehaaniliste seadmete reekspordi ja piimatoodete ekspordi vähenemine moodustas möödunud aastal ligikaudu poole Venemaa suunalisest ekspordi langusest. Tõsi küll, mehaaniliste seadmete näol on tegemist peamiselt reekspordiga, mille panus Eesti majanduskasvu on väga tagasihoidlik. Kogu aasta jooksul panustas eksporti negatiivselt ka väärisesemete väljaveo tugev langus, põhjuseks 2013. aasta maksupettuste mõju taandumine. Stabiilselt kasvas aga puitoodete, mööbli ja optiliste jms täppisseadmete väljavedu. Kui kaks esimest kaubagruppi on peamiselt Eestis valmistatud toodang, siis viimane on nii Eestist pärit kui ka välisriikidest reeksporditav toodang.

Kuna väliskaubandusstatistika sisaldab Eestis toodetud kaupade kõrval ka reeksporti, siis annab Eesti enda kaupade ekspordi kohta parema pildi töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäive. See suurenes möödunud aastal kokku 2%, kusjuures esimesel poolaastal vähenes 4% ja teisel poolaastal suurenes ligikaudu 8%. Detsembris kasvas töötleva tööstuse eksport isegi 12%, kusjuures kasv oli üsna laiapõhjaline.

Kõige enam vähenes möödunud aastal meie eksport Venemaale (216 miljonit eurot). Kuigi embargo teatud toiduainetele on tabanud kõige valusamalt meie põllumajandussaaduste ja toiduainete, eriti piima-, kala- ja lihatoodete tootjaid, on otsene mõju Eesti majandusele tervikuna olnud seni üsna tagasihoidlik. Ligikaudu kolmveerand Venemaa-suunalisest kaupade ekspordist on teistest riikidest pärit reeksporditav toodang ning sellevõrra puudutavad Venemaaga seotud probleemid suhteliselt väikest hulka Eesti ettevõtteid. Swedbanki analüüs näitab, et Eesti ettevõtted on riskidest teadlikud, oskavad oma äritegevust uutele tingimustele ümber kohandada ning paljud on juba oma sõltuvust Venemaa turust vähendanud. Siiski, rubla nõrgenemine ja impordinõudluse langus Venemaal halvendab mitmete meie kaubanduspartnerite majandusolukorda, mis omakorda võimendab negatiivset mõju Eesti ekspordile. Läti ja Leedu impordinõudlus tuleb varem oodatust tagasihoidlikum ning ka Soome sisenõudlus jääb sel aastal väga nõrgaks. Seevastu Rootsi majanduskasv koos impordinõudlusega sel aastal paraneb.

Eesti ettevõtete ekspordimaht on suhteliselt väike ning sellel on veel hinnaeelis võrreldes Põhjamaade ja Lääne-Euroopa tootjatega. See soodustab meil uute eksporditurgude leidmist ka sihtriikide madala nõudluse ja loiu majanduskasvu juures. Arvestada tuleb aga suurenenud konkurentsiga, kuna paljud varem Venemaaga seotud tarned otsivad samuti uusi turge.

Tõnu Mertsina,
Swedbanki peaökonomist

Osale arutelus

  • Swedbanki tööstusblogi

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara