Kuidas vähendada elektritarbimist kontoris?

Elektrumi äriklientuuri müügijuht Artjom Fraiman kirjutab võimalustest, mis aitavad ettevõtetel oma kontoris elektritarbimist vähendada.

Tunamullu moodustas Eleringi tootmispiisavuse aruande põhjal Eestis elektri tarbimine koos võrgukadudega kokku 7,82 teravatt-tundi, mis on 2% väiksem kui 2010. aastal. Tarbimislanguse peamiseks põhjuseks oli elektri tarbimise vähenemine talvekuudel – 2011. aasta jaanuaris 9%, detsembris 14%, mille tulemusena langes 2011. aasta elektritarbimine hinnanguliselt 2006. aasta tasemele. Mõlemal kuul mõjutas tarbimist kõige rohkem oluliselt kõrgem õhutemperatuur võrreldes eelneva aastaga.

Teiste arenenud Euroopa riikide kohaselt muutub tarbimine ühtlasemaks, öise elektri tarbimise osakaal kogutarbimises suureneb. Tegelikud aastased tipukoormused jäävad sõltuma õhutemperatuuridest ning talve iseloomust — erakordselt külmal talvel võib tegelik tipukoormus osutuda tavapärase talve omast 10% suuremaks.

Elektrikulu sõltub mitmest aspektist. Esiteks soojustusest, küttest ning viimasena kasutuses olevatest elektriseadmetest.  Kõige usaldusväärsem, soodsam ja ka keskkonnasäästlikum on aga vähendada oma energiatarbimist. Sellisel juhul mängib rolli see, kus ja millal energiat tarbida, milleks seda kasutada ning kas sellele on ka mõni alternatiivne lahendus. Lihtsate muudatuste tegemisega võib elektriarvet vähendada kuni 15%.

Uut seadet ostes tuleks võrrelda odavate hindade asemel seadme elutsükli maksumust: näiteks, kui kallis printer peab vastu 15 aastat, võib see kujuneda odavamaks kui iga nelja-viie aasta tagant odavama printeri soetamine.

Energiatõhusad seadmed peaksid olema ka vastava Energy Star märgistusega. Valides kontorisse teadlikult ainult energiasäästlikke seadmeid (printer, koopiamasin, monitor, arvuti, ruuter jne) ning neid kokkuhoidlikult kasutades, võib märkimisväärselt elektrile kulutatavaid summasid vähendada.

Teine oluline aspekt on see, et tänapäeva elektriseadmetel on automaatsel väljalülitumisel mitu järku. Kui vanasti oli seadmetel tavaline ooterežiimi nupp, siis enamikel kaasaegsetel seadmetel on tarkvaraprogramm, mis lubab seadme teatud osade järk-järgulist väljalülitumist või aeglustamist, kui seadet mingi aja jooksul ei kasutata. Näiteks kui sülearvuti jääb ilma tegevuseta tööle, võib esimese asjana märgata mõne minuti möödudes ekraanivalgustuse tuhmumist, mõne aja pärast ka kõvaketta väljalülitamist ja lõpuks kogu arvuti unerežiimi minekut – see kõik hoiab elektrit kokku. Arvestades, et keskmise suurusega kontoris on laua- ja sülearvuteid vähemalt kümme, on pikemas perspektiivis kokkuhoid päris korralik. Sarnase loogika alusel töötavad ka teised kontoriseadmed – printerid, koopiamasinad, monitorid ja isegi kohvimasinad.

Praktiliselt kõik tänapäeva seadmed tarbivad isegi väljalülitatud olekus elektrit. Kuigi tarbimine on väike, avaldab see ikkagi eelarvele mõju. Üks viis selle vältimiseks on seadmed pistikupesast lahti ühendada või kasutada lülitiga pikendusjuhet. Teine viis on muretseda pistikupesa taimer ühiskasutavate seadmete tarbeks (printerid, skännerid, kohvimasinad, veekeetjad jne), mis tagab, et need ei jääks ööseks elektrivõrguga ühendatuks. Sellised taimerid on enamasti soodsa hinnaga ning võivad säästa kuni 70 protsenti kodu- ja kontorimasinate energiatarbimisest ooterežiimis.

Nii lülitiga pikendusjuhe kui pistikupesa taimer on otsesed energiasäästu seadmed, mis tähendab, et nende ainueesmärk on energiat kokku hoida. Sellised seadmed on ka programmeeritavad termostaadid, millega saab kütte keerata sobiva temperatuuri peale, ja näiteks ukse-akna andur, mis annavad küttesüsteemile märku, kui aken või uks on lahti ning kütmine tuleks lõpetada. Nii on välistatud energiakulu, mis tekib toa kütmisest, kui soojus samas tekitatud õhuavast välja liigub. Selle loogika alusel korraldatud koosolekuruumid võivad aidata säästa üllatavalt palju energiat. Näiteks kui kontori nõupidamisruumi kliimaseade on programmeeritud töötama ainult siis, kui seal viibitakse kauem kui 5 minutit ja välja lülitama siis, kui ruumi ei kasutata 10 minutit.

Kaudsed energiasäästu seadmed on loodud küll täitma teisi ülesandeid, kuid nendega on võimalik samuti energiat kokku hoida. Sinna alla kuuluvad ka liikumis- või infrapuna-andurid, mis tajuvad kehasoojust või liikumist ning lülitavad valguse sisse. Samuti  hämarlülitid, mis ilma hämardumisel lülitavad toas rohkem valgust sisse, ning aeg- ja regulaatorlülitid. Aeglülitid töötavad ainult teatud aja jooksul pärast sisselülitamist; regulaatorlülititega on võimalik vähendada köögiventilaatori kiirust või valgustust.

Oluline roll on tegelikult ka oma elektritarbimise ja harjumuste monitoorimisel – hea ülevaade sellest, kuidas tarbimine toimub ning millised on kulud elektrile, aitavad luua edasisi tõhusaid plaane ühe kulukomponendi vähendamiseks kontoris.

Autor: Artjom Fraiman, Äriklientuuri müügijuht

Osale arutelus

  • Elektrum Eesti elektrituru blogi

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara