Kaos avanenud elektriturul tabas ka Euroopat

Ajal, mil Eesti ja Läti pered murravad pead, millist elektrimüüjat eelistada ning kuidas oma paketti kujundada, on suurem osa Euroopast peataolekust juba toibunud. Ühtne elektriturg pole aga näidanud soovitud kasulikkust riikide tasandil.

Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult vabaks konkurentsiks juba 2007. aastal, lipulaevadeks olid toona Soome, Rootsi ja Suurbritannia. Eestis jõudis tänavu kätte Euroopa ajapikenduse viimane tärmin oma turu avamiseks.  

Euroopa Liidu eesmärk on luua ühtne Euroopa elektriturg, kus kujuneb elektri hind sarnaselt kõikide teiste toodete ja teenustega, lähtudes nõudlusest ja pakkumisest. See paneb lõpu elektrienergia riiklikult reguleeritud müümisele, nõukogudeaegsele monopoolsele igandile. Ühe riigi turg ühendatud naaberturgudega ning nende kaudu ülejäänud Euroopaga. Eesti ja teiste Balti riikide ühenduslüliks on põhjamaade Nordpool.

Eesti turu avanemise hetkeks olid 65% elektritarbijatest sõlminud elektrilepingu, valides kümne erineva elektrimüüja vahel. Näiteks Soomes jõuti sellise lepinguliste tarbijate osakaaluni alles ligi viis aastat pärast turu avanemist, kuigi aastatega on naabritel tekkinud konkureerivaid elektrimüüjaid sadakond.

Ida-Euroopa tõmbab pidurit

Üheks elektriturgude avanemise tõukeks oli Euroopa riikide kõrged elektrihinnad, võrreldes peamiste kaubanduspartneritega nagu USA ja Austraalia. Ühtne ja toimiv Euroopa elektriturg võimaldab hoida elektrihinna kõikide riikide jaoks madalamal ning see alandab ka tööstustoodangu hinda. Kuigi elektriturgude avanemine selle esimese laine ajal 2007. aastal kulges Euroopa jaoks küllaltki valutult, oli selge, et protsess ei lähe edasi nii sujuvalt, sest avanemispoliitikat ei kohandatud majanduskriisist vaevatud Euroopale sobilikuks. Liiatigi olid oma elektriturgude avanemise ootel tundlikumad Ida-Euroopa riigid.

Eestis tõusis elektri hind tavatarbijate jaoks eelkõige seetõttu, et Euroopa Liit vaatab põlevkivist elektri tootmist kui suurt looduse saasteallikat ning 2013. aastast tõusid saastekvootide hinnad. Lisaks on Rootsis, Soomes ja Norras ehk Nordpooli regioonis Euroopa suurimad lisatasud elektrihinnale, ligi 25 protsenti üle liidu keskmise.

Elektriturgude reform pole õnnestunud sajaprotsendiliselt üheski Euroopa riigis, leiavad Horvaatia Rijeka ülikooli majandusteadlased oma kevadises uuringus. Protsess on kulgenud silmnähtavalt aeglaselt Prantsusmaal, Kreekas, Eestis ning Lätis. Turgude avanemise käigus on püüdnud iga maa kaitsta Euroopa ühishuvide ees oma riiklikke majandushuve.

Elektriturgude avanemise järel tõusis elektri hind Eurostati andmeil mullusega võrreldes 2007. aasta lõpuks Suurbritannia eratarbijatele 25 protsenti ja Rootsis 16 protsenti. Turgude avanemise järel võimendus ebaühtlus üle-euroopalistes elektrihindades. Suurim kontrast pärineb 2012. aasta esimesest kvartalist, mil Bulgaaria eratarbijad maksid kilovatt-tunni elektri eest 9,95 eurosenti, Iirimaal maksis sama kogus elektrit 59 eurosenti.

Elektrihindade suurele erinevusele Euroopas pole suudetud seni piiri panna. Põhjuseks on iga riigi oma välja kujunenud elektriturg, mida hakati ühtse turu nimel reformima. Lähtepositsioonid olid riigiti erinevad ning seetõttu erinesid ka arengutempod, mis on viinud selleni, et elektriäri on Euroopas tugevalt reguleeritud nii konkurentsiametite kui üleliiduliste nõuetega, asendades varasemaid riiklikke regulatsioone.

Elektriturgude avanemine on seni osutunud kasulikuks Euroopa Liidule tervikuna, kuid pole näidanud riikide tasandil loodetud kasulikku efekti – tarbijate seas valitseb ebakindlus ning viimase laine ajal avanenud elektriturgudel valitseb endiselt tootjate ja otsemüüjate ülemvõim, seega pole suudetud luua vaba konkurentsi. 

                                        Autor:  Priit Pruul, kommunikatsioonispetsialist

Osale arutelus

  • Elektrum Eesti elektrituru blogi

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara