Säästupirn - oma nime väärt

Alates 1. septembrist 2009 peavad majapidamises kasutatavad  Euroopa Liidu turu jaoks toodetud lambid vastama energiakasutuse miinimumnõuetele. Tavalised hõõg- ja halogeenlambid, mis neile nõuetele ei vasta, kõrvaldatakse järk-järgult ELi turult.

Eelmise aasta septembris jõustus Euroopa Liidus määrus, millega keelati populaarsete 60 W hõõgpirnide tootmine, tekitades küsimuse, mis võiks olla parimaks alternatiiviks. Seda enam, et sügisele vastu astudes tuleb kodus valgust andvaid tulukesi süüdata üha rohkem ja sagedamini kui suvekuudel.

Tarbijate harjumusi on raske muuta ning valiku langetamist energiatõhusate pirnide kasuks pidurdavad nii eelarvamused, harjumused kui ka info puudumine. Jurmalas asuva Latvenergo Energiatõhususe Keskuse kogemus näitab, et inimesed kahetsevad hõõgpirnidest loobumist ja peavad neid headeks, seda eriti nende madala hinna tõttu, arvestamata samal ajal seda, kui palju tegelikult maksab tavalise hõõgpirni kasutamine.

Pirnide energiatõhususest rääkides tuleb tunnistada, et arvukate elektriseadmetega büroode ja kodumajapidamiste elektrienergia kogutarbimises on nende osa suhteliselt väheoluline. Kuid kodumajapidamistes, kus elektriseadmeid on vähe, võivad tavalised hõõgpirnid tarbida isegi kuni 70% elektrienergia kogutarbimisest. Seetõttu tuleks kaaluda võimalust vahetada tavalised hõõgpirnid säästupirnide vastu. 18–20 W säästupirniga võib saavutada peaaegu samasuguse valgustusefekti nagu 100 W hõõgpirniga, kuid kui tundub, et valgust on vähe, siis võib soetada ka veidi võimsama – näiteks 23 W – 25 W pirni. Tarbijate seas on levinud stereotüüpne arusaam, et kompaktluminofoorlambid valgustavad kehvemini ja neil on paljude jaoks ebameeldiv sinakas valgusspekter. Tänasel päeval on kauplustes saadaval energiatõhusad pirnid küll sinakasvalge, valge kui ka kollakasvalge valgusspektriga, näiteks Warm white – „soe valge valgus”.

Teatud säästupirnide rühmal ei ole sisse- ja väljalülitamiste arv piiratud, muutes sel viisil elanike seas juurdunud eelarvamust, et neid peab püüdma võimalikult vähe sisse- ja välja lülitada, sest vastasel juhul väheneb säästupirni eluiga. Esimestel säästupirnidel oli sisse- ja väljalülitamise kordade arv tõesti limiteeritud. Kuid pirnide tootmise tehnoloogiad on arenenud nii kiiresti, et piiratud sisse- ja väljalülitamiste arvuga pirnidel ulatub see 500 000–600 000 korrani ning see on kodumajapidamises täiesti piisav.

Ekslik on ka arvamus, et säästupirnide valgus on kahjulik. Riia Tehnikaülikooli spetsialistid kinnitavad, et ainuke viis, kuidas need pirnid saavad kahjulikud olla, on mittekvaliteetse toote soetamine. Näiteks juhtumite puhul, kui valgustit sisaldav plastmass on ebakvaliteetne ja hakkab sulama. Kuid see, et säästupirnide valgus võiks olla kahjulik, ei vasta tõele. Neile pirnidele kehtib kaheaastane garantii, seepärast on nende soetamisel mõistlik ostutšekk alles hoida. Kasutatud tooteid ei tohi visata olmejäätmete hulka, kuna need sisaldavad vähesel määral elavhõbedat.

Säästupirnid ei ole ainsad, mis võivad hõõgpirne asendada. Alternatiiviks on ka halogeenpirnid, mis on saadaval nii transformaatoritega kui ka ilma. Seda tüüpi pirnide plussiks on see, et erinevalt säästupirnidest on nende värviedastusindeks samasugune nagu hõõgpirnidel – 100. See indeks näitab, kui looduslähedaselt on objekt valgustatud. Halogeenpirnid on juba praegu saadaval tavapärase pirnipadruniga, mistõttu sobivad need ka kõige tavalisematesse valgustitesse. Ainukeseks miinuseks on, et halogeenpirnid on säästupirnidest vähem ökonoomsemad: säästupirnid on kuni 80% ökonoomsemad kui hõõglambid, kuid halogeenpirnide puhul ei ole ökonoomsuse vahe suurem kui 30%.

Valgustuse valdkonda tungivad üha sagedamini LED-tehnoloogia valgustid, mis on samuti energiatõhusad. Kui soovime asendada 100 W hõõgpirni, siis on vajalik umbes 20 W võimsusega säästupirn, LED-valgusti korral omakorda oleks piisav 18–20 W. Sellisel juhul ei olegi vast kõige olulisem võit võimsuses, vaid hoopis LED-valgusti värviedastusindeks, mis on samuti suurem kui säästupirnidel.

Samuti on oluline LED-tehnoloogia vastupidavus. Tootjad osundavad, et LED-pirni tööiga on 25 000–30 000 tundi. Kuid tuleb arvesse võtta, et LED-tehnoloogiad on hetkel veel oma arengu algetapis ning on vaja aega, et täiustada selle valgustustehnoloogia toimimist mittestandardsetes tingimustes, näiteks pingelanguste korral, kõrgetel temperatuuridel jne. Kuna LED-tehnoloogiad on suhteliselt kallid, siis hindame neid isegi kõigist nende eelpoolnimetatud eelistest hoolimata esialgu mõõdukalt.

 

60 W ja 100 W hõõgpirni võrdlus 23 W säästupirniga
Arvutused on tehtud eeldusel, et pirn töötab kahe aasta jooksul iga päev kolm tundi elektrienergia tariifiga 0.1171€/kWh.

 

 

 

Olar Teder
Latvenergo Eesti kliendisuhete juht

 HõõgpirnHõõgpirnSäästupirn
Võimsus, W6010023
Valgusvoog, lm71013401550
Tööiga, h100010008000
Värviedastusindeks10010082
Soetamiskulu, €0,39 x 21,34 x 24,30
Elektrienergia maksumus 2000 h kasutuse puhul,€14,0623,435,4
Kulutatud vahendid kokku, €14,8426,119,7

Osale arutelus

  • Elektrum Eesti elektrituru blogi

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Käsi­raamatud