Elektrituru valuuta

Euroopa Komisjoni asepresident ja õigusküsimuste volinik Viviane Reding, kes hiljuti ka Eestit külastas, tõdes käesoleva aasta alguses peetud Euroopa Liidu andmekaitse reformi tutvustavas kõnes, et isikuandmed on ettevõtte väärtuslikum vara. Reding märkis, et isikuandmed on digitaalajastu valuuta, mis vajab nii nagu iga teine valuuta - stabiilsust ja usaldust.

Elektriturul on kindlasti väärtuslikuks valuutaks tarbijate elektritarbimise andmed, mis näitavad ära kes, kui palju ja kus elektrit tarbib.

Elektrituruseaduse järgi on nii kodu- kui äritarbija elektrienergia tarbimiskogused konfidentsiaalne teave, mille hoidmise eest kannab vastutust võrguettevõtja. Miks just võrguettevõtja? Võrguettevõtja on nimelt see isik, kellel on seaduse järgi kohustus korraldada tarbijale edastatud elektrienergia mõõtmine algusest lõpuni, s.t tarbija mõõtepunkti elektriarvesti paigaldamisest kuni selleni välja, et tarbija saab tarbimisandmetel põhineva arve. Tarbimiskoguseid puudutavate andmete saladuses hoidmise kohustust ei ole võrguettevõtjal üksnes siis, kui teave on juba avalikustatud või saanud avalikuks muul viisil kui võrguettevõtja kohustuste rikkumise tõttu (näiteks tarbija ise avaldab oma tarbimiskogused); teave tuleb edastada kolmandale isikule elektrituruseadusest tulenevate võrguettevõtja kohustuste täitmiseks (näiteks võrguettevõtja annab tarbimisandmed tarbija nõudmisel tarbijale) või võrguettevõtja peab teabe edastama õigusakti kohaselt (näiteks võrguettevõtja peab edastama mõõteandmed andmevahetusplatvormi).

Füüsilisest isikust tarbija puhul on tarbimisandmed veelgi väärtuslikumad, sest need on tema isikuandmed, mille töötlemisele kehtivad samasugused põhimõtted nagu muude isikuandmete töötlemisele. Elektriturusuhetes tähendab see teisisõnu seda, et tarbija teab kes, millisel eesmärgil ja millise aja vältel tema elektritarbimist iseloomustavaid andmeid töötleb ja kui tarbija on sellega nõus, siis annab ta andmete töötlemiseks informeeritud nõusoleku, millest ta saab edaspidi ka soovi korral loobuda. Kodutarbija puhul on kaitse all seega lisaks tarbimiskogustele ka kõik muud tarbimist iseloomustavad andmed, sh tarbimiskoht ja -aeg. Olgu siinkohal öeldud, et seadus tarbimisandmete mõistet ei anna, mistõttu võib ka siin erinevaid arvamusi olla, mida tarbimisandmed endast kujutavad.

Seoses elektriturul eesseisvate muutustega tekib tarbimisandmete töötlemisega mitu küsimust. Esimene küsimuste ring seondub elektrituru avanedes sellega, millisel elektrimüüjal millises mahus on õigus pääseda tarbija tarbimisandmetele ligi. Kahtlust ei ole selles, et tarbijale elektri müümiseks, on tarbija tarbimisandmed elektrimüüjale vajalik info. Tarbimisandmete alusel saab elektrimüüja teha tarbijale täpsema hinnapakkumise ning peale elektrilepingu sõlmimist esitada tarbitud elektri eest arveid.

Elektrimüüjal on võimalik andmeid küsida esiteks tarbijalt endalt, kes omakorda saab küsida andmeid võrguettevõtjalt. Võrguettevõtja peab 6. juunil vastuvõetud elektrituruseaduse kohaselt kodutarbijale andma andmeid tasuta, kui nende maht paberkandjal ei ole rohkem kui 20 lehekülge (isikuandmete kaitse seadus § 19). Äritarbijatele andmete tasuta või tasu eest andmise kohta äsja vastuvõetud seadus midagi ei ütle, kuid loodetavasti tõlgendavad võrguettevõtjad uut seadust viisil, mille kohaselt on nii kodu-, kui äritarbijatel oma tarbimisandmetele ligipääs tasuta, sest vastasel juhul võib saada pärsitud nii elektrimüüja vahetamine kui energiasäästu abinõude kasutuselevõtt.

Kuna Eestis on loomisel aga andmevahetusplatvorm, siis on peamiseks andmevahetuskohaks mõeldud just andmeladu. Võrguettevõtja edastab andmed andmelattu, kus müüja need kätte saab. Kas aga elektrimüüja peab andmetele ligipääsuks saama tarbijalt eelnevalt nõusoleku, eriti kui elektrimüüja ei ole tarbijale elektrit müüv isik, vaid soovib andmeid näha selleks, et tarbijale omapoolne pakkumine teha? Või loetakse juurdepääs kõigile elektrimüüjatele seni lubatuks kuni tarbija ei ole ligipääsu konkreetsele elektrimüüjale ära keelanud? Riigikogus äsja vastuvõetud elektrituruseadus ütleb kodutarbijate osas selgelt, et tarbija peab olema andnud müüjale andmetele ligipääsuks eelneva nõusoleku. Äritarbijate osas eelneva nõusoleku nõuet seadusest ei tulene. Kas see tähendab, et äritarbijate tarbimisandmete osas nõusoleku küsimise kohustust ei ole ja kõigil müüjatel on äritarbijate andmetele vaba juurdepääs? Euroopa riikide energiaturu regulaatorite ühendus CEER, kes laiapõhjalise koostööorganina kujundab välja energiaturu häid tavasid, toetab põhimõtet, mille kohaselt isik, kes soovib tarbija mõõteandmeid kasutada, kas siis pakkumise tegemiseks või lepingu täitmiseks, peab tarbijalt küsima eelnevalt nõusoleku, näidates ära millisele infole ja millise sagedusega juurdepääsu taotletakse. CEER soovitus põhineb eeldusel, et tarbija soovib omada oma andmete liikumise üle kontrolli ning ise otsustada, kellele andmeid ja mis mahus avaldada. Tarbija usaldus on elektrituru toimimiseks ja müüjate vahel konkurentsi tekkimiseks olulise tähendusega. Seega võiks nii kodu- kui äritarbijal olla ühesugune õigus otsustada, kellele ja mis ulatuses ta oma andmetele ligipääsu annab.

Teine tarbimisandmete küsimuste ring seondub infotehnoloogilise arenguga. Nimelt peavad võrguettevõtjad hiljemalt 2017. aasta alguseks vahetama kõik mittekaugloetavad elektriarvestid kaugloetavate mõõtesüsteemide vastu välja.  Selline muutus tähendab positiivse külje pealt seda, et tarbija ei pea enam ise arvestinäite võrguettevõtjale teatama, sest mõõteandmed liiguvad süsteemis pidevalt ja automaatselt. Tarbijal saab ka endal olema palju parem ülevaade enda igapäevasest elektritarbimisest ning tarbija saab hakata oma käitumisega mõjutama elektriarve suurust. Vähem-positiivse külje pealt tähendab arukate mõõtesüsteemide kasutuselevõtt palju ebakindlust selles osas, mis puudutab isikuandmete turvalisust ja kaitset. Kuna kaugloetavad arvestid võimaldavad reaalajas salvestada elektritarbimise infot, siis on siin põhiküsimuseks, kuidas tagada tarbija eraelu puutumatus, mis on isiku põhiseaduslik õigus. Euroopa Komisjon andis selle aasta kevadel soovitused  arukate mõõtesüsteemide arendamiseks ettevalmistumise kohta. Komisjon on soovitustes rõhutanud seda, et arukatele mõõtesüsteemidele üleminekul tuleb tagada isikuandmete kaitse. Probleemiks võib siinkohal osutuda see, et kehtiv 1995. aastast pärinev isikuandmete kaitse reeglistik pärineb interneti-eelsest ajastust ja ei pruugi olla enam piisav.

Kokkuvõtteks: tarbija elektritarbimise andmed saavad olla nii era- kui ärielu iseloomustavateks andmeteks ja nende hoidmine ning töötlemine tarbija jaoks usaldusväärsel viisil on üheks elektrituru toimimise võtmeküsimuseks.

 

 

Moonika Kukke
Energiaõiguse advokaat
Advokaadibüroo GLIMSTEDT

Osale arutelus

  • Advokaadibüroo GLIMSTEDT energia- ja keskkonnaõiguse blogi

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Kalev otsib TEHNIKAJUHTI

Kalev AS

23. november 2017

Trendsetter Europe is looking for an ENGINEERING MANAGER

Tammiste Personalibüroo OÜ

28. november 2017

Teabevara