Autor: Lauri Past • 4. aprill 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elektroonikatööstuses peagi tühjad pihud?

PwC uuring näitab, et seitset olulist tööstusharu võib haruldaste metallide kättesaadavus väga tõsiselt mõjutada ning halvimal juhul pöörata sassi terveid tarneahelaid ja majandusvõrgustikke.

Looduskatastroofide tõttu viimase aasta jooksul kogetud tarnešokid auto- ning arvutitööstuses viitavad selgelt, et suurenev nõudlus erinevate toodete järgi on maailma tootmisvõimsuse viinud viimase piirini ning minimaalsed laovarud võivad muuta efektiivseks timmitud tootmisprotsessid haavatavateks. Nende šokkide tulemusel on järjest laiema avalikkuse tähelepanu juhitud asjaolule, kui õhkõrn on see tasakaal, mis kindlustab meie igapäevaelus tavapäraseks normiks saanud toodete piisava olemasolu kõikide tarbijate jaoks. Ühtlasi on see pannud tootmisettevõtteid üle vaatama oma tarneahelaid ning kindlustama paremat ja kindlamat ligipääsu tootmiseks vajaminevatele ressurssidele. Selle protsessi käigus on põletavaks teemaks kerkimas haruldaste metallide kättesaadavus.

Mis on ühist mobiiltelefonidel, hübriidmootoriga autodel või LCD-ekraanidel? Igaüks neist sisaldab haruldasi metalle nagu düsproosium või tantaal. Suurenev nõudlus kõrgtasemelisi tehnoloogiaid kasutavate toodete järgi viimase aastakümne jooksul on põhjustanud nende ja paljude teiste haruldaste metallide hüppelise kallinemise ja üha madalama tarnekindluse. PwC maailma juhtivate tootmisettevõtete juhtide seas läbi viidud uuringu kohaselt on  haruldased metallid ja mineraalid kõige kriitilisema tähtsusega tootmisressurss ning nende nappusest tingitud negatiivne mõju kasvab oluliselt järgmise viie aasta jooksul.

Reservide ammendumisest vahetu mõju poolest veelgi hullemaks peavad tippjuhid haruldaste metallide hindade suuri kõikumisi ning geopoliitilisi mänge: näiteks Hiina, olles mõne metalli osas maailmas ainutootja, on keelustanud nende otsese ekspordi toetamaks enda riigi tootmisettevõtete konkurentsivõimet. Samuti on globaalsed suurkorporatsioonid hiljuti korduvalt sattunud keerulisse olukorda üritades põhjendada, miks nende tooted siiamaani sisaldavad Aafrika konfliktitsoonides inimõiguste rikkumise saatel kaevandatud haruldasi metalle.

Kriiside positiivne külg on, et need kiirendavad innovatsiooni ja loovad uusi võimalusi alternatiivsetele ärimudelitele ja tehnoloogiatele. Kuni odavamate ja kättesaadavamate lahenduste tekkimiseni näevad ettevõtete juhid väljapääsu peamiselt omavahelises koostöös, efektiivsemas ressursside kasutamises, tarneahela mitmekülgsemaks muutmises koos strateegilisemate suhete rajamisega tarnijatega ning taaskasutuses.

Artikkel põhineb PwC uuringul Minerals and metals scarcity in manufacturing: The ticking time bomb, loe lähemalt: www.pwc.com/resourcescarcity .

 

 

 

 

Lauri Past, PwC juhtivaudiitor

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077