30. märts 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis mõjutab elektri hinda?

Elektrihinda mõjutavaid tegureid on palju ja kahjuks on enamik neist suunaga ettepoole, mistõttu on avatud elektrituru hinna ennustamine üsnagi väljakutsete rohke.

Näiteks ei tea me, missuguseks kujunevad ilmastikutingimused selle aasta lõpus. Kas detsember tuleb jälle lumerohke nagu 2010. aastal või väga soe nagu oli 2011. aastal? Ilmastikuoludel on väga suur mõju elektrihinnale, kuna nii Skandinaavias kui ka Lätis toodetakse palju hüdroenergiat – sademeterohkel perioodil on elektri hind odavam, samas kui sademeid on vähem, siis tõuseb ka hind. Näiteks oli 2010. a. detsembris Oslo hinnapiirkonnas elektri keskmine börsihind umbes 60 eurot MWh kohta, kuid aasta hiljem, kui sügis üllatas seal väikse sademehulgaga ja sooja temperatuuriga, oli samas piirkonnas börsi detsembri keskmine hind ligikaudu 35 eurot MWh kohta. Kuigi Norra tundub meile kauge, mõjutab Skandinaavia elektriturul toimuv teatud määral ka meie hindu. Eesti elektribörsi 2010. a. detsembri hind oli samuti kõrge, ulatudes ligikaudu 53 euroni MWh kohta. Samas aasta hiljem jäi detsembri börsi keskmiseks hinnaks ligikaudu 33 eurot MWh kohta.

Lisaks liigituvad avatud elektrituru hinna kujundamise kategooriasse ka looduskatastroofid, mida pole samuti võimalik ette ennustada, kuid mille mõju on suur. Nii tõusis näiteks pärast hiidlaine põhjustatud Fukushima tuumajama õnnetust elektrihind Euroopas, mis mõjutas ka Skandinaavia elektrihinna trende. Õnnetusejärgselt kerkis taas esile tuumajaamade ohutuse küsimus, mistõttu vaatasid osa riike (nt Saksamaa) oma tuumajaamad kriitilise pilguga üle ja mõned neist suleti.

Kahjuks pole kogu elektritootmine keskkonnasõbralik. Tootes elektrienergiat fossiilsete kütuste põletamise teel saastatakse suurel hulgal keskkonda. Olukorra kontrolli all hoidmiseks on kasutusele võetud saastekvoodid, mis on turul kaubeldavad ja mõjutavad samuti elektrihinda. Eelmise aasta tipuga võrreldes langesid CO2 kvootide hinnad kolm korda –12 eurolt 4 eurole. Kui saastekvootide hinnad peaksid turul hakkama uuesti kasvama, mõjutavad need oluliselt elektritootjate kulubaasi ning seeläbi ka elektrihinna kujunemist.

Makromajanduslikult mõjutavad elektri hinda nii Eesti kui Euroopa majandusprognoosid. Kui on väljavaateid majanduskasvuks, siis tõuseb ka elektri hind. Negatiivse prognoosi puhul samas aga langeb.

Poliitilised konfliktid on samuti andnud tõuke elektrihinna tõusuks – näiteks on nafta ja elektri hind suures korrelatsioonis. Nafta hinna kerkides tõuseb ka elektrihind. Seda, et poliitilised konfliktid naftat eksportivates maades tõstavad nafta hinda, näitas selgelt Araabia kevad.

Selgub, et elektrihinda mõjutavaid tegureid on palju – alates Skandinaavia elektriturul olulist tasakaalustamisjõudu omavate hüdroelektrijaamade sõltuvusest sademetehulgast ja külmadest ning kuivadest talvedest; looduskatastroofide lühiajalisest ja kaugemast mõjust elektritööstuse arengule; saastekvootide hinna kujunemisest sellest sõltuvatele elektritootjatele; üldisest majanduskasvu tsüklilisusest, lõpetades poliitiliste konfliktidega, mis mõjutavad toornafta hinnaväljavaateid. Need ja mitmed teisedki tegurid avaldavad kas otsest või kombineeritud mõju elektrihinna kujunemisele, millega tuleb arvestada.

 

 

 

Olar Teder

Latvenergo Eesti kliendisuhete juht

Autor: Elektrum Eesti elektrituru blogi

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077