16. veebruar 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida arvestada pikaajalise elektrienergia lepingu sõlmimisel?

Seoses elektrituru avanemisega on elektri ostmine muutunud konservatiivsest tegevusest hoopis paindlikumaks ja võimalusterohkemaks. Ettevõtetel, kes tarbisid eelmisel aastal elektrit üle 2 GWh ja määrati vabale turule, on elektri ostmiseks kaks võimalust – osta elektrit börsilt ise või vahendusettevõtte abil või teise võimalusena sõlmida fikseeritud või kombineeritud hinna leping mõne tootja või edasimüüjaga.

Börsilt ostmine meenutab natuke õnnemängu. Kunagi ei teata päris täpselt, mis suunas hinnad võivad liikuda. Meie lühikese börsiajaloo vältel on hind käinud ära seatud laes, mis on 2000 eurot megavatt tunni eest. Alumine saavutatud hind on aga seevastu natuke üle 20 euro megavatt tunni eest. Väga suur hinnavahemik. Need olid absoluutsed ekstreemumid, mida õnneks väga tihti pole ette tulnud. Eelmise aasta kuine keskmine hind jäi vahemikku 32,61 – 47,84 eurot MWh eest. Tegu on aritmeetilise keskmisega, ehk iga tund tarbitakse sama kogus elektrit. Tegelikkuses tuleb see hind iga ettevõtte puhul erinev, kuna tarbimismahud erinevad tunniti.

Neil, kes ei soovi riskida ja hindavad stabiilsust, on mõistlikum sõlmida pika-ajaline elektrienergialeping. Pikaajalisel fikseeritud hinnaga lepingul on teatavad eelised.

Järgnevalt nimekiri küsimustest, millele vastamine peaks andma selgust, kumba varianti eelistada.

Kas minu jaoks on oluline teada elektri kogukulu antud perioodil? Kulude planeerimisel on äris oluline roll. On emafirmasid, kes nõuavad kohalikelt tütarettevõtetelt väga pikaajalisi tuleviku kuluplaane. Näiteks, järgmise viie aasta nägemust. Kui elektrikulu toote omahinnast on märkimisväärne, siis annab elektri kogukulu teadmine võimaluse tootmise planeerimisel efektiivsem olla.

Kas minu jaoks on oluline paindlikkus? Fikseeritud elektrihind ei muutu tarbija jaoks, olenemata sellest, kui palju ta tarbib. Eriti hinnatud on see punkt tootmisettevõtete puhul, kus tellimused võivad ootamatult kaduda või hoopis tuleb lisatellimus ja on vaja tootmist suurendada. Keegi pole kaitstud ootamatuste eest – näiteks  kui mõni masin tootmistsehhis töölepingu ootamatult ja etteteatamata üles ütleb.

Kas ma tahan kulutada elektriteemale võimalikul vähe oma väärtuslikku aega?  Mul on olnud vestlusi klientidega, kes kurdavad, et elektriarvest aru saamiseks on vahel vaja statistiku eriharidust. Fikseeritud hinna puhul korrutatakse tarbimine hinnaga. Börsi jälgimine ja selle järgi tootmise seadmine võib osutuda väga ajamahukaks ja kulukaks. Kui börsihind oli 24.08.2010 mõned tunnid 2000 euro peal, siis paljud ettevõtted vähendasid neil tundidel elektritarbimist, et kallist hinda mitte maksta.

Kas ma kannatan välja hinnalanguse? Ajalugu on näidanud ka harukordselt madalaid hindu, mida polnud võimalik ette näha. Näiteks detsembris 2011 oli elektri börsihind väga madalal, kuna detsember oli väga soe ja Skandinaavias sadas palju, mis tagas suurema hüdroenergia tootmise. Detsember 2010 oli seevastu väga külm ja lumerohke, mille alusel ka prognoositi 2011 tootmist. Kuna nõudlus tuli oodatust madalam, siis langesid ka börsihinnad.

Kui vastad enamikele küsimustest jaatavalt, on fikseeritud hinnaga pikaajaline leping sinu ettevõttele parim lahendus.

Tegureid, millega arvestada, on palju. Lõplik tõde selgub alles lepinguperioodi möödudes. Parim lahendus on säilitada kaine mõistus, võrrelda fakte ja konsulteerida spetsialistidega.

 

Olar Teder

Latvenergo energiakaubanduse Eesti kliendisuhete juht

Autor: Elektrum Eesti elektrituru blogi

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077