20. jaanuar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miks on tänane elektri turuhind soodsam kui pool aastat tagasi? Madal hinnatase on tingitud tavatult soojast õhutemperatuurist ja rohketest sademetest, mis on tekitanud turul hinnasurve. Eesti elektrihinnad on mõjutatud Skandinaavia turul toimuvast, mille madal hinnatase on praegu tingitud hüdroelektrijaamade reservuaaride tavapärasest kõrgemast veetasemest ning sellest, et Skandinaavia põhivõrgus (ülekandesüsteemis) ei ole täheldatud olulisi piiranguid. Seetõttu on Rootsi põhjapiirkondades asuvates hüdroelektrijaamades toodetud elektrienergiat võimalik tarnida lõunapiirkondadesse ja Soomes asuvate tarbimiskeskusteni, kus see konkureerib kondensatsioon-turbiinidega soojuselektrijaamade toodanguga.

Balti elektrituru hinnataset iseloomustavad samuti kõige paremini Soome elektrienergia tulevikutehingute hinnad, mis langesid 2011. aasta viimasel kuuel nädalal järsult. Samas ei saa loota, et näeme sellises ulatuses elektrihinna jätkuvat olulist langust lähitulevikus, sest mitmed seni hinnalangust põhjustanud tegurid on ennast juba ammendanud:

1) CO2 kvootide hind on langenud juba sellise tasemeni, kus nende edasine langus ei hakka elektrienergia tootmiskulusid enam oluliselt mõjutama.

2) Skandinaavia tuumaelektrijaamade võimsuse kättesaadavus on peaaegu 90%, seega on talviste kõrgete tipptunni hindade risk samuti nullilähedane.3) Ülekandesüsteemis ei ole erakorralisi piiranguid ja seepärast on Skandinaavia tuumaelektrijaamades toodetud elektrienergiat võimalik tarnida tähtsamate tarbimiskeskusteni asendades soojuselektrijaamade poolt toodetavat elektrit.

Lisaks ei saa unustada, et kui mõni nimetatud teguritest muutub, võib ka hinnalangus peatuda ning asenduda hinnatõusuga. Seega on turu ühel madalaimal hooajal alati paslik vaadata pikemalt ette.

Mida toob alanud aasta ning millisel hetkel on kõige õigem aeg fikseerida oma elektrihind? Käesoleval aastal on Balti riikides võrreldes kahe viimase aastaga oodata kaks korda suuremat elektrienergia importi Venemaalt ja Skandinaaviast. 2010. aastal moodustas Balti riikides toodetud elektrienergia kogumaht 88% elektrienergia kogutarbimismahust. 2012. aastaks prognoosime, et Balti riikide elektrijaamad toodavad umbes 70–75% elektrienergia kogutarbimismahust. Toodangu vähenemine 2012. aastal on seotud järgnevaga:

1) Emissioonipiirangutest tingitult on Narva elektrijaamade toodang 20% võrra väiksem;

2) Balti koostootmisjaamade toodetud elektrienergia maht on 15% võrra väiksem, möödunud külmal talvel tootsid koostootmisjaamad elektrienergiat tunduvalt rohkem;3) Lätis asuva Daugava hüdroelektrijaama tootmismaht on 15% võrra väiksem, eelmistel aastatel ületati vee suurema juurdevoolu tõttu tavapärane toodetud elektrienergia maht;4) Madalamate toetussummade tõttu väheneb Leedu soojuselektrijaamades toodetud elektrienergia maht  10% võrra.

Meie prognooside kohaselt on 2012. aasta elektrihind Baltikumis keskmiselt 43€/MWh. Kui tänasele äritarbijale on oluline stabiilsus ja kulude kontrolli all hoidmine pikemas perspektiivis, siis on mõistlik oma elektrihind fikseerida võimalikult pikaks perioodiks. Hinnataseme hoidmine ja klientidele stabiilsuse pakkumine suurendab aga konkurentsi avatud energiaturul ja annab klientidele võimaluse elektrimüüja valikuks. See omakorda toob endaga kaasa järsud muutused konkurentide ja turuosade vahel. Neid suundumusi võib täheldada kõikides riikides, kus elektrimüük on läinud vabaturu põhimõtetele.

Riskialtima stsenaariumi järgi saab osta elektrit iga päev muutuva tunnihinnaga börsilt ja oodatada seda õigemat hetke koguste ja/või hinna fikseerimiseks. Alati on ka võimalus valida kuldne kesktee ning fikseerida osa oma tarbimisportfellist ja jätta osa avatud turumuutustele. Vaadates teadlikult pikemalt ette ja mõeldes läbi, kuidas üks või teine strateegia end pikemas perspektiivis ära tasub, võivad kõik nimetatud variandid kasulikuks osutuda.

Näiteks 2010. aasta kevadel ja suvel Eestis sõlmitud ühe- ja kahe-aastaste elektrilepingute hind ei erinenud oluliselt jäädes vahemikku 45-47 EUR/MWh, kuid seejuures jäi lühema perioodi lepingu hind tõesti paari euro võrra soodsamaks. Samas olid üheaastase lepingu valinud kliendid peagi olukorras, kus 2011. aasta kevadsuvel lepingut pikendades oli turu keskmine hinnatase 51-53 EUR/MWh ehk ligi 10-15% kõrgem.

Meie kogumus Balti riikide turgudel näitab, et kliendid, kes langetavad oma esimest valikut avatud elektriturul, eelistavad esialgu pigem lühiajalist lepingut. Ettevõtted, kes on juba pikemalt avatud elektriturul tegutsenud, valivad aga enamasti pikemaid, 2-3-aastaseid, kokkuleppeid, kuna on enam teadlikud turu pidevast muutumisest ning hindavad stabiilsust, mida elektrihinna fikseerimine neile pakub.

Raivo Videvik

Latvenergo Eesti müügiosakonna juht

Autor: Elektrum Eesti elektrituru blogi