Riigikohus andis seisukohad riigihangete vaidlustamiseks

Sageli tuleb pakkujatel riigihangetel või kontsessioonikonkurssidel osaledes ette juhuseid, mil peetakse vajalikuks vaidlustada hankija teatud otsus või tegevus. Teatud juhtudel võib vastav soov kujuneda ka pärast hankemenetluse lõppemist olukorras, kus konkursi võitjaga sõlmitud lepingut muudetakse hiljem oluliselt, võrreldes esialgses pakkumiskutses esitatuga. Siinkohal tekivad oma õigusi kaitsta soovivatel konkurentidel järgmised küsimused: kas hankijal on õigus muuta hankelepingu tingimusi, minnes vastuollu pakkumiskutse dokumentidega, ning mis ajani ja kellel on võimalik hankija õigusvastaseid otsuseid vaidlustada?

Just neid riigihankeõiguse praktikas olulisi küsimusi selgitas oma hiljutises otsuses Riigikohtu halduskolleegium, viidates sealjuures mitmele tähelepanuväärsele asjaolule, mida on kasulik teada igal hanke- või kontsessioonikonkurssidel osalejal. Nimelt kinnitas Riigikohtu halduskolleegium otsuses nr 3-3-1-31-11 seisukohti, mida Euroopa Liidu tasandil oli küll juba varasemalt tunnustatud, ent mis sellele vaatamata ei olnud Eesti kohtupraktikas seni veel juurdunud:

1) hankija on ka hankelepingu täitmise käigus seotud pakkumises esitatud tingimustega;
2) hanke või kontsessiooni võitjale suunatud otsuste tühistamiseks võib kohtusse pöörduda kuni temaga sõlmitud lepingu lõppemiseni;
3) vastavat kaebeõigust omavad teatud juhtudel ka isikud, kes pakkumisel üleüldse ei osalenudki, ent kes oleks pakkumisel osalenud juhul, kui lepingusse muudatustega sissetoodud tingimused olnuks ette nähtud esialgses pakkumismenetluses.

Järgnevalt on vaadeldud lähemalt vastava kaasuse asjaolusid ning selgitatud otsuse tagamaid, sh käsitletud lähemalt Euroopa Kohtu seisukohti antud küsimustes, millele ka Riigikohus on oma otsuses viidanud.

 

Kaasuse asjaolud

Kõnealuse kaasuse asjaolud olid lühidalt järgmised: Võru Linnavalitsus andis 02.09.2011.a korraldusega jäätmeveo ainuõiguse Võru linnas AS-le Ragn-Sells. Nädal aega hiljem sõlmisid Võru Linnavalitsus ja AS Ragn-Sells ka jäätmeveo lepingu. Vähem kui kuu aega hiljem esitas AS Ragn-Sells Võru Linnavalitsusele taotluse segaolmejäätmete teenustasu muutmiseks, mille järgselt kehtestaski Võru Linnavolikogu uued teenuse hinnad. Seepeale esitas AS Veolia Keskkonnateenused halduskohtule kaebuse uute teenuse hindade kehtestamise peale, viidates, et need on vastuolus konkursi pakkumiskutse dokumentidega.

Vaidlus keskendus peamiselt kahele õiguslikule küsimuse – kas Võru Linnavalitsusel oli lubatud kehtestada uued teenuse hinnad ning kas AS-l Veolia Keskkonnateenused oli õigus vastav otsus vaidlustada. Kolleegium asus nimetatud küsimustes seisukohale, et otsus, millega teenuse hindu muudeti, oli õigusvastane ning et AS-l Veolia Keskkonnateenused kui pakkumisel osalenud konkurendil oli õigus pöörduda kohtusse pakkumise võitjale suunatud otsuse tühistamiseks ja seda kogu kontsessioonilepingu kehtivuse perioodi lõpuni.

 

Hankija seotus hankepakkumise tingimustega

Kontsessioonilepingu tingimuste muutmise lubatavuse küsimuses viitas Riigikohus ulatuslikule Euroopa Kohtu praktikale, kus muuhulgas on leitud, et kontsessioonimenetlusele ja -lepingule on omased samad põhimõtted, mis kehtivad traditsiooniliste riigihangete korral. Hankija seotuse küsimust hankepakkumise tingimustega on Euroopa Kohus vaadelnud lähemalt otsuses Succhi di Frutta, kus kohus selgitas, et hankija on ka ise seotud pakkumises esitatud tingimustega ning seda mitte üksnes pakkumiste hindamisel, vaid kuni võitjaga sõlmitud lepingu lõppemiseni. Seega ei ole hankijal lubatud ühepoolselt muuta pakkumiskutse olulisi tingimusi, sh näiteks hangitavate teenuste või toodete eest makstava tasu osas. Kohtuasjas C-91/08 Wall AG, mis keskendus küll kontsessioonilepingule, ent millest tulenevad põhimõtted on kohaldatavad ka hankelepingutele, leiti, et taoline lepingu põhitingimuste oluline muutmine võib teatud juhtudel tuua kaasa vajaduse sõlmida uus leping - seda juhul, kui muudatused on esialgsetest tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist järelikult nähtub poolte soov sõlmida lepingu oluliste tingimuste osas uus kokkulepe.

Juhul, kui hankija soovib siiski säilitada võimaluse pärast pakkumise võitja väljaselgitamist hanke tingimusi muuta, tuleb selline võimalus koos vastavate detailsete reeglitega pakkumiskutse dokumentides selgesõnaliselt ette näha, et potentsiaalsed pakkujad oleksid tingimuste muutmise võimalusest teadlikud. Selliselt oleks tagatud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte realiseeriumine, mille olulisust efektiivse konkurentsi tagamisel on Euroopa Kohus korduvalt toonitanud (sh otsus ühendatud kaasustes C-285/99 ja C-286/99 Lombardini and Mantovani ning otsus C-315/01 GAT).

 

Kaebuse esitamise aeg

Kaebuse esitamise õiguse aja osas asus Riigikohtu halduskolleegium viidatud otsuses seisukohale, et konkursil osalenud isikul on õigus esitada kaebus pakkumise võitjale suunatud ainuõigust puudutavate otsuste tühistamiseks ka pärast hanke- või kontsessioonilepingu sõlmimist. Ka siinkohal viitas kolleegium Euroopa Kohtu praktikale, kus vastavat põhimõtet on kinnitatud näiteks kohtuotsuses C-496/99 Succhi di Frutta.

Nagu eelnevalt selgitatud, on hankijal kohustus järgida hanke- või kontsessioonimenetluses avaldatud tingimusi kuni selle võitjaga sõlmitud lepingu täitmise lõpuni. Seega on loogiline, et samaaegselt peab teistel pakkujatel, sõltumata sellest, kas nende pakkumus on välja valitud, olema võimalus kontrollida kogu pakkumismenetluse õiguspärasust tervikuna ja selle jooksul tehtud otsuste õiguspärasust. Euroopa Kohus on selgitanud, et vastav õigus tuleneb lisaks juba eelpool mainitud võrdse kohtlemise põhimõttest ka hankemenetlusele omasest läbipaistvuskohustusest, mille sisu on tagada kõigile potentsiaalsetele pakkujatele piisaval tasemel avalikustatus, mis võimaldaks avada teenuse osutamise konkurentsile ning kontrollida hankemenetluse erapooletust (nt otsus C-324/98 Telaustria ja Telefonadress).

 

Kaebeõigusega isikute ring

Ilmselgelt on kaebuse esitamise õigus kõigil nendel konkureerivatel pakkujatel, kes ei osutunud hanke- või kontsessioonimenetluses edukaks, sest sel viisil on neil võimalik tagada konkursil osalejate võrdne kohtlemine ning menetluse erapooletus. Siiski kinnitas kolleegium vaadeldavas lahendis, et kaebeõigus ei piirdu üksnes pakkumisel osalenud konkurentidega, vaid teatud juhtudel on õigustatud isikuteks ka potentsiaalsed pakkujad. Ka käesolev seisukoht on omaks võetud Euroopa Kohtu praktikast, millest tulenevalt võib kohtusse pöördumise õigus olla ka isikul, kes pakkumust ei esitanud, kuid oleks pakkumisel osalenud juhul, kui lepingusse muutmise teel sisse toodud tingimused oleksid olnud ette nähtud juba esialgses pakkumismenetluses (vt nt otsuseid C-91/08 Wall AG ning C-454/06 Pressetext Nachrichtagentur). Siiski on Riigikohus toonitanud, et isik peab tõendama oma reaalset huvi pakkumises osalemise vastu.

 

Järeldused

Ehkki konkreetses Riigikohtusse jõudnud kaasuses oli tegemist jäätmeveo teenusega, mille osutamine toimus kontsessioonilepingu vormis, on nii Riigikohtu halduskolleegiumi poolt väljendatud seisukohad kui ka eelnevalt viidatud Euroopa Kohtu seisukohad kohaldatavad ühtmoodi nii riigihangetele kui kontsessioonidele, sõltumata nende esemest. Eelnevast tulenevalt on kõnealune Riigikohtu lahend olulise tähtsusega kõikide riigihangetel pakkujate jaoks, kinnitades ulatusliku kaebeõiguse olemasolu hankija otsustele – seda nii aja kui õigustatud isikute osas – ning jaatades ühtlasi ka Euroopa Kohtu praktikast lähtumise asjakohasust riigihangetega seonduvates küsimustes.

 

 

Tanel Pürn, vandeadvokaat
Advokaadibüroo TARK GRUNTE SUTKIENE

 

 

 

Gea Lepik, jurist
Advokaadibüroo TARK GRUNTE SUTKIENE

Osale arutelus

  • Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene õigusblog

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Käsi­raamatud