Kas keskkonnatasu on uus maks?

Riigikogus võeti aasta alguses vastu keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus. Sellega muudeti oluliselt saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu arvestamise ja tasumise korraldust.

Kui enne arvestati ja maksti saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu keskkonnatasude seaduses sätestatud korra kohaselt, siis uus regulatsioon näeb ette maksukorralduse seaduse kohaldamise keskkonnatasude arvestamisel ja tasumisel. Muudatused ei hõlma kalapüügiõiguse ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu maksmise korraldust.  Täpsemalt tähendab see, et maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule ning keskkonnatasu maksja suhtes, kes maksab saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu (edaspidi nimetatud keskkonnatasuks) kohaldatakse maksumaksja kohta kehtivat regulatsiooni, kui keskkonnatasude seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samuti on keskkonnatasude arvestamisel ja sissenõudmisel uue korra kohaselt keskkonnaametil ning maksu- ja tolliametil maksuhalduri jagatud pädevus. Olulisena tuleb ka ära märkida e-keskkonnaameti loomine, millega võimaldatakse keskkonnatasusid deklareerida elektroonilise keskkonna kaudu.

Seaduste muudatused jõustusid küll juba 1. aprillist, kuid uue korra kohaselt tuli keskkonnatasu maksjatel esmakordselt keskkonnatasu arvestada ja tasuda alles 2011. a II kvartali tasude deklareerimisel, ehk 25. juulil. Advokaadibüroo Glimstedt 11. augustil korraldatud keskkonnatasude arvestamise ja tasumise süsteemi muudatusi käsitlenud seminaril olid osalejad – keskkonnatasu maksjad – muudatuste osas positiivselt meelestatud ning osalejate tagasiside põhjal võib järeldada, et start uue korra kohaselt oli edukas. Riigi poolt muudatuste täies ulatuses rakendamine võtab aga ilmselt veel mõninga aja, mistõttu ka keskkonnatasu maksjad ei teadvusta käesoleval hetkel veel keskkonnatasude seaduses ja maksukorralduse seaduses tehtud muudatuste põhimõttelisust. Pean silmas eelkõige asjaolu, et keskkonnatasude arvestamisel ei teosta keskkonnaamet enam eelkontrolli nii nagu varem kehtinud regulatsiooni kohaselt, vaid tal on maksuhaldurina järelkontrolli, sh revisjoni teostamise õigus ja kohustus ning seda, et maksu- ja tolliamet on keskkonnatasu võla sissenõudja.

Mida tähendab täpsemalt, et keskkonnatasule kohaldatakse maksu kohta sätestatut? See tähendab, et maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka keskkonnatasu puhul, kui keskkonnatasude seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tegemist ei ole Eesti õiguskorras ainulaadse uuendusega. Muudatuste väljatöötamisel võeti aluseks juba kehtiv regulatsioon kogumispensionide makse ja töötuskindlustusmakse puhul. Ka nende maksetega seoses kehtib reegel, et kohaldatakse maksu kohta sätestatut, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ainulaadseks keskkonnatasude puhul saab ehk pidada, et keskkonnaametil ning maksu- ja tolliametil on maksuhalduri ülesannete täitmisel jagatud pädevus - maksu- ja tolliamet täidab kõiki maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid, välja arvatud tasu arvutuse kontrollimine, tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamine ja määramine ning revisjoni tegemine. Neid ülesanded täidab maksuhaldurina keskkonnaamet. Keskkonnatasu maksja jaoks tähendab see, et ta peab suhtlema keskkonnatasude arvestamisel ja tasumisel kahe erineva haldusorganiga, olenevalt sellest, millise küsimusega on tegemist.

Seega, kuna kohaldamisele tuleb maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatu, esitab ja parandab keskkonnatasu maksja nüüdsest keskkonnatasu deklaratsiooni maksukorralduse seaduse reeglite kohaselt. Tekkinud nõuded ja kohustused lõppevad maksukorralduse seaduses sätestatud alustel. Deklaratsioon esitatakse Keskkonnaametile. Keskkonnatasu võlg on sarnaselt maksule tähtpäevaks tasumata jäetud summa ja sellelt arvestatud intress. Võlga arvestab ja nõuab sisse maksu- ja tolliamet. Keskkonnatasule laieneb ka maksusaladuse kaitse regulatsioon -  kui seadus ei sätesta teisiti siis on maksuhaldur, tema ametnikud ja teised teenistujad kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmisega. Maksu kohta avalikustada lubatu – näiteks võla suurus, andmed delaratsiooni esitamise või esitamata jätmise kohta - kehtib ka keskkonnatasu puhul. Lisaks on maksuhalduril õigus avalikustada andmeid keskkonnatasude maksja keskkonnakasutuse kohta.
Isiku rahalisi toiminguid hallatakse tema ettemaksukontol, millel on unikaalne viitenumber. Igal maksukohustuslasel on kõigi maksude, maksete ning muude maksuseadusest tulenevate rahaliste kohustuste (intress, sunniraha, trahvid jne) tasumiseks personaalne viitenumber. Deklareeritud keskkonnatasu tasutakse sellele ettemaksukontole sarnaselt maksude, maksete ja muude rahaliste kohustustega.

Võttes arvesse, et keskkonnatasule kohaldatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut, tekib õigustatud küsimus, kas riigihangete seaduses sätestatud isiku maksuvõla puudumise nõue hõlmab nüüdsest ka keskkonnatasu. Riigihangete seaduse kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kellel on õigusaktidest tulenevate riiklike või tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress. Loetelu on riigihangete seaduses ühiselt nimetatud kui „maksuvõlg“. Näeme seega, et riigihangete seadus ütleb otsesõnu, et võlga ei tohi olla seoses riiklike või kohalike maksudega ja sotsiaalkindlustuse maksetega. Maksukorralduse seadus loetleb riiklikud maksud ning kohalike maksude seadus paneb paika kohalike maksude liigid. Kumbki loetelu ei sisalda keskkonnatasusid. Sotsiaalkindlustuse maksed on kogumispensionide makse ja töötuskindlustusmakse. Seega on siin võimalik siiski üheselt väita, et riigihangete seaduse kehtivas versioonis ei ole keskkonnatasud hõlmatud.

Hoolimata sellest, et riigihangete seaduses sätestatud maksuvõla puudumise nõue ei laiene keskkonnatasude võlgnevusele, võib praktika keskkonnatasu maksjale kujuneda teistsuguseks.  Seda seetõttu, et maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras. Seega võib järeldada, et kui isikul on varasemast perioodist keskkonnatasude osas võlgnevus ning saabub makse või maksu, nt käibemaksu tasumise tähtpäev, siis arvestatakse ettemaksukontole summade laekumisel kõigepealt kontolt maha keskkonnatasude võlgnevus ning seejärel muu võlgnevus. Ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmisel võetakse aluseks kindel, maksukorralduse seaduse paragrahv 105 lõikes 6 nimetatud järjestus, milles keskkonnatasud on 7-11 kohal. Maksuvõla puudumise tõendamiseks ja riigihanke menetlusest kõrvaldamise aluse – maksuvõla – tekke vältimiseks peab isik seega reeglina tasuma ära ka võlgnetavad keskkonnatasud.

Kokkuvõtteks – jättes kõrvale õigusteoreetilised vaidlused selle üle, kas keskkonnatasude puhul on tegemist maksuga või mitte, nähtub õigusaktides sätestatust, et seadusandja ei loe keskkonnatasu ei riiklikuks ega ka kohalikuks maksuks. Keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muudatus tähendab pelgalt seda, et keskkonnatasu sissenõudmine toimub maksumenetluse reeglite kohaselt.

 

 

Mirjam Vili
Advokaadibüroo Glimstedt
Keskkonnaõigus

Osale arutelus

  • Advokaadibüroo GLIMSTEDT energia- ja keskkonnaõiguse blogi

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara