20. juuli 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida muudab Euroopa Liidu direktiiv jäätmeseaduses

7. juulil 2011. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks Keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis esitatakse Riigikogule vastuvõtmiseks.

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (nn. uus jäätmete raamdirektiiv, edaspidi direktiiv). Kehtetuks tunnistatud direktiivid on seotud vana õli ja ohtlike jäätmete käitlemisega – nende kohta varasemalt eraldi direktiivides kehtinud nõuded on integreeritud ühte direktiivi. Direktiivi sätted oleks tulnud üle võtta juba 12. detsembriks 2010. a ning Euroopa Komisjon on saatnud 16. juunil Eestile põhjendatud arvamuse seoses direktiivi tähtajaks ülevõtmata jätmisega.

Tegemist on jäätmevaldkonnas väga olulise õigusaktiga, sest see moodustab õigusliku raamistiku jäätmete käitlemiseks Euroopa Liidus. Direktiiv paneb paika jäätmehoolduses kehtivad üldpõhimõtted ja -mõisted ning kehtestab üldkehtiva regulatsiooni jäätmete käitlemiseks. Võrreldes varem kehtinud jäätmete raamdirektiiviga sisaldab direktiiv mitmeid uuendusi. Eesti õiguskorda võetakse üle vaid need direktiivi sätted, mis võrreldes varem kehtinud versiooniga on muutunud või on lisatud. Eelnõu planeeritakse jõustada üldises korras, ilma üleminekuajata. Kuna aga menetlus Riigikogus ei ole veel alanud, on regulatsiooniga tutvumiseks veel veidi aega. Alljärgnevalt käsitleme eelnõuga jäätmeseadusesse tehtavatest muudatustest olulisemaid.

• Jäätmehierarhia lisamine jäätmeseadusesse

Seni tavapäraselt kasutatud kolmeastmelise jäätmehierarhia põhimõtet (jäätmetekke vältimine-taaskasutamine-kõrvaldamine) asendab direktiivis täpsem, viieastmeline jäätmehierarhia. Jäätmehierarhia loetelu võetakse üle eelnõuga ka jäätmeseadusesse. Hierarhia kohaselt tuleb jätkuvalt esmajärjekorras vältida jäätmete tekkimist. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb jäätmeid taaskasutada arvestades, et jäätmeid tuleb võimalikult suures ulatuses ette valmistada korduskasutamiseks. Tähtsuselt järgmine on jäätmete ringlussevõtmine, järgneb muu taaskasutamismoodus ning alles viimases järjekorras tuleb rakendada jäätmete kõrvaldamist.

Kuna tegemist on ühe jäätmekäitluse põhimõttega, tuleb sellega eelkõige arvestada haldusorganil regulatsiooni väljatöötamisel ning õiguse rakendamisel. Jäätmekäitlejatele omakorda omab hierarhia tähtsust nendele kohalduva regulatsiooni kaudu.

Oluline on, et hieraria ei ole absoluutse tähendusega. Sellest on võimalik kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase tulemuse kogu olelusringi arvestades. Olelusringiga arvestamise kohustusega rõhutatakse direktiivi üht olulist aluspõhimõtet – jäätmehoolduses tuleb arvestada asja kogu elutsükliga alates selle tootmisest kuni jäätmeks muutumiseni.

• Taaskasutamise, kõrvaldamise ja jäätmete töötlemise mõistete täpsustamine

Eelnõu täpsustab taaskasutamise ja ringlussevõtu mõistet ning tunnistab kehtetuks korduskasutuse kui jäätmete taaskasutamismooduse mõiste. Taaskasutamise mõiste puhul rõhutatakse eelnõus, et tegemist on jäätmekäitlustoiminguga, mille peamine eesmärk on jäätmete kasutamine asendades materjale, mida muidu oleks kasutatud samal otstarbel.

Jäätmete korduskasutus on kehtiva jäätmeseaduse kohaselt jäätmete taaskasutamismoodus – korduskasutus tähendab jäätmete kasutamist nende esialgsel otstarbel. Eelnõu säilitab küll korduskasutuse mõiste, kuid see ei saa olema enam seotud jäätmekäitlusega. Korduskasutatakse tulevikus mitte jäätmeid, vaid tooteid (mis ei ole jäätmed). Samas näeme, et mõiste sisu jääb olulisel määral samaks - korduskasutamine on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel. Praegu kehtiva jäätmete korduskasutamise kui taaskasutamismooduse mõiste asendab mõiste korduskasutamiseks ettevalmistamine. Täpsemalt on korduskasutamiseks ettevalmistamine kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta.

Ringlussevõtu puhul rõhutatakse eelnõus, et see hõlmab ka jäätmete töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või kaeveõõnte täitmiseks. Seoses kaeveõõnte täitmisega tuleb lisaks märkida, et eelnõuga antakse keskkonnaministrile õigus kehtestada käitlusnõuded kaeveõõnte täitmiseks kasutatud või muul viisil keskkonda paigutamisel taaskasutatavatele jäätmetele.

Oluline on ka, et direktiiv täpsustab, millal on tahkete olmejäätmete põletamine energiatõhus ja seda võib pidada taaskasutamistoiminguks. Nimetatud energiatõhususe künnis, mis on olmejäätmeid töötlevatele põletusrajatistele, et võimaldada nende tegevust määratleda taaskasutamisena, kehtestatakse ilmselt jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistuga.

Eelnõu täpsustab oluliselt jäätmete kõrvaldamise mõistet. Jäätmete kõrvaldamisek nimetatakse nende ladestamist prügilasse, põletamist ilma energiakasutuseta või muud samaväärset toimingt, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol.

Jäätmete töötlemise mõiste on kehtivas jäätmeseaduses kattuv prügila direktiivi vastava mõistega, mis seni kehtis üldisena kogu jäätmeseaduses. Direktiiv sätestab aga sellest mõnevõrra erineva jäätmete töötlemise definitsiooni. See võetakse eelnõuga üle ka Eesti õiguskorda. Eelnõu kohaselt on jäätmete töötlemine taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks on jäätmete mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist mahu vähendamise eesmärgil, näiteks prügilasse vedamisel või ladestamisel.

• Vahendaja ja edasimüüja tegevuse reguleerimine

Jäätmeseaduses on juba praegu reguleeritud vahendaja tegevus. Isikul, kes korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel, on kohustus enda tegevus Keskkonnaametis registreerida. Direktiiv sisaldab sarnast vahendaja mõistet. Eelnõuga täpsustatakse jäätmeseaduse vahendaja definitsiooni. Vahendaja on ettevõtja, kes korraldab teiste nimel jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist, sõltumata sellest, kas ta jäätmeid valdab või mitte.

Uudsena sisaldab eelnõu edasimüüja definitsiooni – see on ettevõtja, kes tegutseb oma nimel jäätmeid ostes ja müües, sõltumata sellest, kas ta jäätmeid valdab või mitte. Eelnõu kohaselt on ka edasimüüjal registreerimiskohustus. Sarnaselt vahendajaga on ka edasimüüja jäätmearuande esitamisest vabastatud põhjendusega, et nende tegevusega seotud jäätmevood kajastuvad nii või teisiti teiste käitlejate aruandluses ning seetõttu ei ole vaja eraldi arvestust.

Vahendaja ja edasimüüja tegevust loetakse jäätmekäitluseks. Kui vahendajana või edasimüüjana tegutseb probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamise või finantseerimisega tegelev tootjate ühendus, siis tuleb tema sellesisuline tegevus registreerida probleemtooteregistris.

• Jäätmete ja mittejäätmete vaheliste erinevuste selgitamine

Jäätmete raamdirektiiv defineerib eraldi jäätmete lakkamise staatuse ning jäätmete kõrvalsaaduse mõiste. Eesmärk on kaasa aidata jäätme mõiste paremale piiritlemisele ja seeläbi ka jäätmekäitluse alaste normide paremale kohaldamisele. Ka eelnõu sisaldab nende kohta eraldi regulatsiooni. Senini on piirid toodete ja jäätmete ning jäätmete ja jäätmeks olemise lõppemise vahel olnud täpsustamata. See on põhjustanud mitmeid probleeme õiguse rakendamisel.

Eelnõuga täpsustatakse esiteks, millal jäätmed ei ole enam jäätmed. Jäätmed lakkavad olemast jäätmed taaskasutustoimingu tulemusel. Taaskasutustoimingu tulemus peab vastama omakorda kindlatele kriteeriumitele. Üldised tingimused, millal jäätmed ei ole enam jäätmed, on eelnõus loetletud - saadud asja on võimalik kasutada kindlal otstarbel, sellele on olemas tarbijaskond (olemas on kindel turg või asja järele on nõudmine), see vastab asjakohastele tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele ning asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Direktiiv annab Euroopa Komisjonile õiguse kehtestada - arvestades ülaltoodud üldisi tingimusi - täpsustatud kriteeriumid eri jäätmeliikidele. Kui selliseid kriteeriume ei ole kehtestatud, on võimalik liikmesriigil iga üksikjuhtumi puhul otsustada, kas jäätmed on lakanud olemast jäätmed. Nendel eesmärkidel on ka eelnõuga antud keskkonnaministrile õigus vastu võtta määrusi jäätmeliikide puhul, määratlemaks nende jäätmeteks olemise lakkamise tingimused.

Jäätmeliigid, mille puhul on asjakohane välja töötada jäätmete lakkamise kriteeriumid on eelkõige ehitus-ja lammutusjäätmed, teatav tuhk ja räbu, vanametall, täitematerjalid, rehvid, tekstiil, kompost ning paberi- ja klaasijäätmed. Jäätmete koguseid, mis on lakanud olemast jäätmed, arvestatakse taaskasutamise sihtarvude täitmisel kui ringlusse ja taaskasutusse võetud jäätmeid. Eelnõu kohaselt peab jäätmete lakkamist tinginud taaskasutamistoiming olema määratud taaskasutamistoimingut läbiviinud ettevõtja jäätmeloas või kompleksloas.

Kõrvalsaadus on eelnõu kohaselt asi, mis on saadud tootmisprotsessi tulemusena, mille esmane eesmärk ei olnud selle asja tootmine. Kui asi vastab lisaks kindlatele kriteeriumitele, siis on võimalik – kuna tegemist on kõrvalsaadusega, mitte jäätmega - see jäätmeseaduse regulatsiooni alt välistada. Eelnõu kohaselt on need kriteeriumid järgmised: asja edasine kasutamine on kindel; asja saab kasutada vahetult ilma täiendava töötlemiseta, välja arvatud selline töötlemine, mis on asjaomasele tööstusele üldiselt omane; asi on tekkinud tootmisprotsessi lahutamatu osana; asi vastab selle konkreetsel kasutamisel toote-, keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Seega peab kõrvalsaadus olema iseseisev toode, mida on võimalik kindlal viisil kasutada. Direktiiv annab Euroopa Komisjonile õiguse vajadusel kehtestada täpsustatud kriteeriumid, millal asja on võimalik lugeda kõrvalsaaduseks. Eelnõu kohaselt on keskkonnaministril õigus kehtestada määrusi määratlemaks tootmisprotsessis tekkinud asju kõrvalsaadustena.

• Läheduse põhimõtte muutmine

Jäätmeseaduse kohaselt kehtib läheduse põhimõte ainult jäätmete kõrvaldamisele - jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Direktiiv rõhutab aga läheduse põhimõtte rakendamist lisaks jäätmete kõrvaldamisele ka segaolmejäätmete taaskasutamisega seoses. Eelnõu sätestab, et jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.

• Jäätmekavasse integreeritakse jäätmetekke vältimise programm

Direktiiv reguleerib uudsena jäätmetekke vältimise programmi. Eesmärk on eelkõige parandada jäätmetekke vältimise meetmete rakendamist liikmesriikides. Direktiivi IV lisa sisaldab mitmeid näidismeetmeid jäätmetekke vältimise meetmete rakendamiseks. Näidetena võib välja tuua ökodisaini ja keskkonnajuhtimissüsteemide edendamine, teadlikkuse suurendamise kampaaniad, vabatahtlike kokkulepete sõlmimine, riigihangete puhul jäätmetekke vältimist soodustavate kriteeriumite kasutamine, majandushoovad keskkonnahoidlike ostude sooritamiseks.

Eelnõus on jäätmetekke vältimise programm riikliku jäätmekava osa. Jäätmetekke vältimise meetmete väljatöötamisel juhindutakse direktiivi IV lisas sätestatust. Jäätmetekke vältimise programm koostatakse ainult riikliku jäätmekava raames, seda ei pea koostama kohaliku omavalitsuse üksused. Jäätmetekke vältimise programm tuleb riigil koostada direktiivi kohaselt hiljemalt 12. detsembriks 2013.a.

Eelnõu sisaldab ka jäätmekava enda sisu muutvaid sätteid. Siin aga ei sätestata tähtaega kehtivate jäätmekavade vastavusse viimiseks eelnõu regulatsiooniga. Arvestatud on, et praegu kehtiv riiklik jäätmekava on kehtestatud kuni aastani 2013, mistõttu tuleb seda niikuinii uuendada enne 2013. aastat. Kohalikul omavalitsusel on aga jäätmeseaduse kohaselt kohustus uuendada kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul riigi jäätmekava kinnitamisest alates, kui riigi jäätmekava muudatused puudutavad ka kohaliku tasandi jäätmekava.

• Paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmete liigiti kogumise kohustuse ja

taaskasutamise sihtarvude kehtestamine

Eelnõu kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama vähemalt paberi- ja papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumise. Direktiiv näeb ette, et liikmesriikidel on nende jäätmete liigiti kogumise kohustus alates 2015. aastast. Keskkonnaministri kehtestatud olmejäätmete sortimise korra kohaselt on liigiti kogumise kohustus küll juba praegu olemas, kuid mitte direktiivis kehtestatud kujul.

Direktiiv kehtestab teatud jäätmeliikidele taaskasutamise sihtarvud, mida tuleb täita alates 2020. aastast eesmärgiga vähendada jäätmete kõrvaldamist. Alates 2020. aastast tuleb taaskasutada korduskasutamiseks ettevalmistatuna ja ringlusse võetuna kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid, muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning samalaadseid jäätmeid muudest allikatest vähemalt 50% ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas. Samuti tuleb alates 2020. aastast taaskasutada ehitus- ja lammutusjäätmeid vähemalt 70% ulatuses jäätmete kogumassist kalendriaastas. Sihtarvude arvutamise metoodika kehtestatakse Euroopa Komisjoni otsusega.

Nimetatud kohustuste täitmiseks on riigil ja kohaliku omavalitsuse üksustel kohustus rakendada meetmeid, mis kindlasti omab mõju ka jäätmevaldajate tegevusele.

 

 

Mirjam Vili

Advokaadibüroo Glimstedt keskkonnaõiguse advokaat

Autor: Advokaadibüroo GLIMSTEDT energia- ja keskkonnaõiguse blogi

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077