6. juuli 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uute tellimuste kasv maailma tööstuses läheneb paigalseisule

Eelneva kuu sissekandes tõstsin esile, et risk maailma töötleva tööstuse kasvu pidurdumiseks oli juuni alguseks oluliselt kasvanud. Käesolevaga liigume ühe kuu võrra edasi ning vaatame, kas ja mil määral suudeti juunis aasta alguse positiivne meelestatus taastada.

Eurotsooni töötleva tööstuse indeks langes juunis pooleteise aasta madalaimale tasemele (vt ka alljärgnev tabel). Selle põhjuseks on kombinatsioon siseturu nõudluse vähenemisest ning eksportmüügi aeglustumisest. Mitmed riigid (Itaalia, Iirimaa, Hispaania ja Kreeka) on libisemas taas majanduslangusesse. Lisaks on ootused oluliselt langenud seni kasvu vedanud Saksamaal ja Prantsusmaal. Positiivse poole pealt on toorainete hinnalangus maailmaturul  aeglustanud  oluliselt sisendhindade kasvu. Samuti viitab indeksi üldtase 52 protsenti siiski jätkuvalt kasvule ning seda 21. kuud järjest.

 

Pärast USA töötleva tööstus indeksi  järsku langust mais oli juuni mõneti positiivsem ning indeksi väärtus kasvas 1.8 protsendipunkti võrra. Positiivse poole pealt kasvas uute tellimuste üldmaht ning tootmismaht. Samas kasvas oluliselt ka varude tase, mis võib tähendada langust järgnevate kuude tootmismahus. Lisaks saab esile tõsta veel sisendhindade olulise languse (8,5 protsendipunkti maikuuga võrreldes). Negatiivseks indikaatoriks on uute eksporttellimuste oluline vähenemine (eksporttellimuste indeksi väärtus on langenud 62 protsendi tasemelt aprillis 53,5 protsendini juunis).

Brasiilia, kui Lõuna-Ameerika suurima tööstusriigi töötleva tööstuse indeks langes madalaimale tasemele alates 2009. aasta juulist. Indeksi tase langes allapoole 50 piiri, viidates sektori langusele esimest korda alates 2010. aasta novembrist. Indeksi komponentidest näitasid langust nii tootmismaht, uued tellimused kui ka tööhõive tase.

Saudi – Araabia oli USA kõrval teiseks erandiks, näidates juunis marginaalset kasvu. Selle põhjuseks oli uute tellimuste oluline kasv (eksporttellimused näitasid kõigi aegade rekordkasvu). Sarnaselt suurenes ka tööhõive ning varude tase. Hinnakasv aeglustus nii sisendite kui ka väljundite osas, ületades siiski oluliselt pikaajalist trendi.

Hiina töötleva tööstuse indeks langes 11 kuu madalaimale, 50,1 protsendi tasemele, viidates vaid marginaalsele kasvule üldtingimustes. Juuni andmed väljendasid tootmismahu langust esimest korda alates 2010. aasta juulist. Tootmismahu indeks on langenud seejuures viimasest kaheksast kuust seitsmel. Uute tellimuste kasv jätkas aeglustumist ning eksporttellimuste arv langes teist kuud järjest. Positiivse poole pealt langes sisendhindade kasvutempo 11 kuu madalaimale tasemele. Samuti on oluline märkida, et vaatamata kasvu aeglustumisele, on oodata riigi tööstustoodangu  aastaseks kasvumääraks 12-13 protsenti, mis oleks kooskõlas 9 protsendilise SKP kasvuga.

Jaapani töötleva tööstuse ootuste indeksi absoluuttase on viimasel kahel kuul ületanud 50 protsendi piiri, viidates kasvule. Samas kasv juunis aeglustus. Tootmismahud küll suurenesid, kuid uued tellimused jäid varasema kuu tasemele. Sektori tööhõive tase langes kolmandat kuud järjest. Erinevalt maailma ülejäänud piirkondadest, näitasid varasemast kiiremat kasvu ka sisendhinnad.

Venemaa töötlev tööstus lähenes juunis paigalseisu ehk 50 protsendi tasemele. Positiivse poole pealt toimus mõningane kasv tootmismahtudes, uute tellimuste ja uute eksporttellimuste osas. Samas võib järgnevatel kuudel oodata tootmismahtude mõningast langust, kuna pakkumine on ületamas mõnevõrra nõudlust. Negatiivse külje pealt langes juunis sektori tööhõive, olles kasvanud eelnevad kaheksa kuud järjest. Sisendhindade kasv kiirenes esimest korda viimase viie kuu jooksul, kui ettevõtted raporteerisid  kõrgemaid energia, metallide ning ehitusmaterjalide hindu.

Võttes arvesse ligi 30 riigi töötleva tööstuse hetkeseisu ning nende osakaalu maailma tööstuses, on koostatud töötleva tööstuse globaalne üldindeks, mille tase langes varasemalt 53 protsendi tasemelt 52,3 protsendini. Indeksi üldtase viitab küll kasvule 25. kuud järjest, kuid tegemist on nõrgima tulemusega alates 2009. aasta juulist. Rahvusvahelise kaubanduse maht kasvas aeglaseimal tasemel, mis viimase kahe aasta jooksul toimunud laienemise käigus on registreeritud. Globaalselt kasvas sektori tööhõive 19. kuud järjest, olles tugevaim USA-s, Šveitsis ja Tšehhis. Sisendhindade inflatsioon oli juunis viimase kümne kuu madalaimal tasemelt tänu mitmete toorainete (nafta, metallid) hinnalangusele viimastel kuudel.

Kokkuvõtlikult on aasta alguses saavutatud ülikiire kasvutempo igati ootuspäraselt viimastel kuudel langenud. Mida kõrgemad on juba saavutatud tootmismahud, seda raskem on neid veelgi suurendada. Kuniks globaalne üldindeks ületab 50 protsendi taset (viitab kasvule), pole majanduslangust otseselt karta. Samas ei saa viimase kahe kuu kasvu olulist pidurdumist siiski tähelepanuta jätta. Suurima riskina võib hetkel nimetada uute tellimuste taseme langust ligikaudu paigalseisuni. Järgnevatel kuudel on seega olulisimaks aspektiks jälgida, kas ja mil määral suudetakse taastata nõudlusepoolne kasv töötleva tööstuse toodangu järele.

 

 

 

 

Kristjan Eljand

Innopolis Konsultatsioonid ärikonsultant

Töötleva tööstuse koondindeks (Manufacuring PMI - Purchasing Managers Index) koostatakse tööstustootjate küsitluste põhjal, mille käigus uuritakse arenguid uute tellimuste, eksporttellimuste, tootmismahu, impordi, tarnemahu, varude taseme, tööhõive ja hindade osas. Indeksi koostamise eesmärgiks on anda kõige varasem võimalik indikatsioon lähituleviku arenguteks vaadeldava piirkonna tööstussektoris. Indeksi tase väljendab positiivsete vastuste osakaalu. Seega tase üle 50 protsendi näitab kasvu töötlevas tööstuses.
Foto: Innopolis Konsultatsioonid

Autor: Civitta Eesti turutrendide blogi

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077