Eesti tööstuste eksportturgudel kasv aeglustub

Tööstussektor on globaalselt tugevalt integreerunud. Kui maailma suurimad tööstustootjad on positiivselt meelestatud, tagab see pikas perspektiivis ka Eesti tööstusettevõtetele ekspordi müügil edu ja negatiivse meelestatuse korral on asi vastupidine. Tegemaks kindlaks ekspordile suunatud tööstusettevõtete tulevikuväljavaated, on oluline alustada globaalsest tervikpildist.

Postitusele on lisatud tööstustootjate ootuste indeksi PMI (Purchasing Managers Index) väärtuse dünaamika tabel valitud piirkondade kohta. Indeks koostatakse tööstustootjate küsitluste põhjal, mille käigus uuritakse arenguid uute tellimuste, eksporttellimuste, tootmismahu, impordi, tarnemahu, varude taseme, tööhõive ja hindade osas. PMI koostamise eesmärgiks on anda kõige varasem võimalik indikatsioon lähituleviku arenguteks vaadeldava piirkonna tööstussektoris. Indeksi tase väljendab positiivsete vastuste osakaalu. Seega tase üle 50 protsendi näitab tööstussektori kasvu ning vastupidi.

Alustades kodule kõige lähemalt ehk euroalast, näeme, et alates käesoleva aasta veebruarist on tööstustootjate ootused langenud. Indeksi väärtuse 3,4 protsendipunktiline langus maikuus oli suurim kukkumine alates 2008. aasta novembrist. Indeksi komponentidest olid languses nii toodangu üldmaht kui ka uute tellimuste maht. Kui aasta esimeses kvartalis oli suurimaks ohuallikaks sisendhindade kiire tõus, siis mais langesid sisendhinnad  tänu toorainete odavnemisele järsult. Ühtlasi võib  Euroopa Keskpank inflatsioonisurve jätkuva languse korral hoiduda baasintressimäära edasisest tõstmisest (vähendades seeläbi ohtu ettevõtete intressikulude suurenemiseks).

Kui euroala ootuste väärtus langes 3,4 protsendipunkti võrra, siis maailma suurima tööstusriigi Ameerika Ühendriikide PMI indeksi väärtus kukkus koguni 6,9 protsendipunkti. Indeksi komponentidest näitasid suurimat langust uued tellimused (langus 10,7 protsendipunkti) ning tootmismaht (langus 9,8 protsendipunkti). Sarnaselt euroalale langesid oluliselt ka sisendhinnad (langus 9 protsendipunkti). Olgugi, et tegu on ebaharilikult suure langusega, väljendab indeksi üldväärtus siiski kasvu jätkumist (väärtus suurem kui 50 protsendipunkti). Kui ootused püsivad maikuu 53,5 protsendi tasemel, peaks USA aastane SKP kasv olema ligikaudu 3,8 protsenti.

Tööstustootjate ootuste langust näeme ka Brasiilia, Saudi Araabia, Hiina ja Venemaa puhul, kuid seda oluliselt väiksemas ulatuses kui euroalal ja Ameerika Ühendriikides. Vaadates lähemalt indeksi komponente,  on tuvastatav valdavalt sarnane dünaamika: tootmismahu ja uute tellimuste langus negatiivse poole pealt ning sisendhindade inflatsiooni vähenemine positiivse aspektina. Antud juhul eristub teistest piirkondadest Jaapan, kus tööstustootjate sentiment kasvas. Jaapani viimase kahe kuu oluline langus oli aga tingitud märtsi maavärinast ning sellega kaasnenud negatiivsetest mõjudest.

Globaalse PMI väärtuse (koostatud ligikaudu 30 riigi tööstusettevõtjate küsitluste baasil vastavalt nende osakaalule maailma tööstuses) dünaamikast näeme selget langustrendi viimasel neljal kuul. Globaalse tööstustootjate sentimendi väärtus 52,9 protsenti viitab küll jätkuvale kasvule, kuid tegemist on madalaima väärtusega alates 2008. aasta septembrist. Indeksi komponentidest vähenes nii tootmismahu, uute tellimuste, uute töötajate palkamise kui ka sisendhindade kasvumäär.

Nagu eelnevalt mainitud, on maailma tööstussektor tugevalt integreerunud ning varem või hiljem jõuavad positiivsed ja negatiivsed mõjud ka Eesti tööstustootjateni. Samas on oluline hinnata ka arenguid Eesti suurimatel eksportturgudel. Selle teostamiseks vaatlesime tööstustootjate ootuste taset seitsmel Eesti suurimal (2011. aasta I kvartali seisuga) eksportturul (Rootsi, Soome, Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Läti, Saksamaa ja Leedu). Võttes arvesse sihtturgude osakaalu Eesti kogu eksportmüügis, saab leida ootuste kaalutud keskmise kasvumäära. Oluline on tähele panna, et kui varasemalt vaadeldud PMI väärtused väljendasid ootuse taset, siis Eesti eksportturgude tööstussektorite ootuste joonisel on esitatud eksportturgude kaalutud keskmine kasvumäär. Seega nullist suuremad väärtused viitavad ootuste kasvule ning nullist väiksemad väärtused ootuste langusele. Kasvumäära selgema dünaamika tuvastamise huvides väljendab joonise iga punkt eelneva kolme kuu kasvumäär keskmist taset. Näeme, et eksporturgude tööstussektori ootused näitasid kasvu kuni käesoleva aasta aprillini, olles saavutanud tipu jaanuaris. Aprillis langes aga viimase kolme kuu ootuste kasvutempo negatiivseks, jätkates langustrendi ka mais.

Kokkuvõtlikult näitavad tulemused riskide olulist kasvu. Kuna aasta esimeses kvartalis olid ootused väga kõrgel tasemel ei tähenda globaalse sentimendi järsk kukkumine veel automaatselt tööstussektori langust. Esimeseks efektiks on pigem senise kiire kasvu pidurdumine. Samas on kriitilise tähtsusega, et ootused hakkaksid taas tõusma enne, kui kasvu pidurdumine muutub reaalseks languseks.

 

Kristjan Eljand
Innopolis Konsultatsioonid
ärikonsultant

 

 

 

Galerii

Osale arutelus

  • Civitta Eesti turutrendide blogi

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara