3. juuni 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööandjal tuleb olla ettevaatlik tüüptingimuste kasutamisel töölepingus

Riigikohus asus seisukohale, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3, ehk tühiseid tüüptingimusi sätestava regulatsiooni mõttes, tuleb tarbijaks pidada ka töötajat. Lisaks leidis Riigikohus, et VÕSis sätestatud tüüptingimuste regulatsioon kehtib töölepingutele, mis on sõlmitud nii enne 1. juulit 2009 kui ka hiljem.

Riigikohtu lahend pärineb tänavu 23. maist (tsiviilasi 3-2-1-39-11). Kuna VÕS keelab lepingutes tarbijat ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kasutamise ning vastava regulatsiooni eesmärk on lepingu nõrgema poole kaitsmine temale ebamõistlike lepingutingimuste pealesurumise eest, tuleb Riigikohtu otsuses väljendatud seisukohti arvestada ka töösuhetes. Seejuures tuleb arvestada, et töölepingute suhtes tüüptingimuste regulatsiooni kehtimine tähendab töösuhetes täiendavat kaitset töötajale.

Seaduse kohaselt on tüüptingimus lepingutingimus, mis on eelnevalt väljatöötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

Riigikohus on ka juba varasemalt viidanud töölepingus tüüptingimuste kasutamise võimalusele ja selliste tingimuste kehtivuse hindamisele VÕSis sisalduva tüüptingimuste regulatsiooni kohaselt (tsiviilasi 3-2-1-6-08, p 13).  Kuid 23. mai 2011 lahend selgitab üheselt, et tüüptingimuste regulatsioon kehtib töölepingutele, sõltumata sellest kas tööleping on sõlmitud enne 1. juulit 2009 (st enne käesoleval ajal kehtiva töölepingu seaduse jõustumist) või pärast seda.

Seega on tööandja seisukohalt oluline kontrollida nii uute töölepingute sõlmimisel kui ka vanade töölepingute muutmisel kas mõni töölepingu tingimus võib olla käsitatav tüüptingimusena, mis seaduse kohaselt on tühine (st ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi). Juhul kui tööleping sisaldab tüüptingimust, mis on tühine, ei ole töötaja kohustatud seda tingimust täitma ning tööandjal puudub õigus sellele tingimusele tugineda.

Kuna töölepingute sõlmimisel on üsna tavapärane nn tüüplepingute (standardsete ja eelnevalt väljatöötatud lepingu vormide) kasutamine, on ka tavapärane, et töölepingu tingimused on vähemalt mingis ulatuses käsitatavad tüüptingimustena. Samuti võib töölepingu tingimus olla käsitatav tüüptingimusena seetõttu, et tingmust ei olnud töötajaga läbiräägitud (nt muudeti töölepingu tingimusi tööandja initsiatiivil töölepingust tuleneva alluvussuhte kestuse ajal, mistõttu töötajal puudus eelduslikult võimalus tingimuste sisu mõjutada).

Tüüptingimusi sisaldava töölepingu puhul tuleks seega hinnata VÕS § 42 alusel vastavate tingimuste kehtivust.

Juhul kui tööleping sisaldab mõnda keelatud tüüptingimust, mis sisaldub VÕS § 42 lõikes 3 toodud loetelus (näiteks kui tööleping näeb ette, et töötaja peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tööandjale ebamõistlikult suurt leppetrahvi vms), siis on see tingimus tühine. Juhul kui töölepingus sisalduv tüüptingimus ei sisaldu nn keelatud tüüptingimuste loetelus, tuleb selle kehtivust hinnata VÕS § 42 lg 1 alusel. Selle kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Eelkõige juhtub see siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Seejuures tuleb arvestada ka VÕS § 42 lõikega 2, mille kohaselt ei loeta tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Seega, näiteks kui tööleping sisaldab tüüptingimust, mille sisu põhineb õigusaktil (nt töölepingu seadus), millest ei saa töötaja ja tööandja kokkuleppel kõrvale kalduda, ei saa vastavat tingimust käsitada ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu ka tühise tüüptingimusena.

Kokkuvõtvalt, võib asuda seisukohale, et tööandjad peaksid nii töölepingute sõlmimisel kui muutmisel pöörama tähelepanu ka tüüptingimuste regulatsioonile. Vastasel juhul võib tööandjaid tabada ebameeldiv üllatus, et vaidluse korral töötajaga leitakse, et tüüptingimus, millele tööandja tugineb on seaduse kohaselt tühine ja töötaja ei pea seda täitma.

 

 

Risto Hübner

Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkienevandeadvokaat

 

Autor: Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene õigusblog

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077