Ehitusvaldkonnaga seotud metallifirmad loodavad siseturu heitliku nõudluse kiuste lähiajal kasvada ning areneda, seda eelkõige eksporttoodangu arvelt.
Soome hoogsa ehitustegevuse jätkumine aitab pinnal püsida ka meie ehitussektorile orienteerunud metalliettevõtetel, abiks on ka saastekvootide
müügist saadud rahaga algatatud majade renoveerimise ja soojustamise programmid nii kodumaal kui ka Lätis ja Leedus.
ASi Toode müügijuhi Erki Loigomi sõnul on ettevõte teinud alanud hooaja prognoosi kerge kasvu peale. “Eelmistel aastatel oleme kopeerinud oma tulemustega Eesti ehitusturu näitajaid ega näe erilist muutust ka alanud aastal,” kinnitab ta. “Meie põhitegevus on renoveerimine. Ning vihma sajab ja katused tilguvad läbi hoolimata majandusolukorrast.”
“Turud on järjest avatumad ja vabu võimsusi on nii meil kui ka lähiriikides  piisavalt,” põhjendas ta. “Kui lisada sisendkulude püsiv kasv koos palgasurvega,
siis soovitud kasumlikkusest on lähitulevikus veel vara rääkida. Eelist omavad need, kel suuremad kapitalivarud.”
Sulg nentis, et 2012. aasta suurim terasehitis Eestis on Narva elektrijaama uus energiaplokk, kuid selle ehitus ei pruugi jääda kohalikele tegijatele.
“Muus osas võiks eeldada kohalikul turul 2011. aastaga sarnast olukorda või väikest langust,” prognoosis ta. “Järjest enam investeeritakse ole sedavõrd
aktiivsem tuleb olla välisturgudel.”
OÜ Harjumetall Grupi tootmisjuht Ahto Kadanik on seda meelt, et metallifirmadel läheb praegu hästi ja mingit kriisi ei paista. “Ettevõtte olukord on praegu kindlasti üle keskmise,” ütles ta. “Tulevikult aga ootame veel nii mõndagi positiivset. Usun, et kui just maailmalõppu ei tule, suudame ikka üha edasi kasvada ja areneda.”
ASi Ruukki Products müügijuht Villu Voogel on sama meelt, mööndes, et  turuolukord on ettevõtte jaoks viimasel ajal muutunud vaid paremuse suunas. “Eelmine aasta oli meie jaoks väga hea ning seda tänu tööstusehitusele – selles valdkonnas läheb järelikult firmadel hästi,” rääkis ta. “Tingitud on see ilmselt naaberriikides ehk siis Skandinaaviamaades ja Soomes valitsevast positiivsest olukorrast.”
Voogeli sõnul on mõni Ruukki klient katsetanud ka Venemaa turgu.
“Mõnigi on öelnud, et möödunudaastast käivet võiks võrrelda koguni buumiaegsega,” kinnitas Voogel. “Ja meie igatahes vaatame ka sellesse aastasse lootusrikka pilguga, mingeid tumedamaid pilvi taevas näha ei ole, sest Skandinaavia turul on Eesti tooted ikka ja alati hinnatud.”

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele