Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul ei pruugu olla põllumajandusministeeriumi vorstitoodete klassifitseerimise kava olla parim meetod tarbijate parimaks teavitamiseks. Potisepa väitel on Eestis kehtiv kord toote sisalduse kirjeldamiseks tarbija jaoks piisav.
„Eestis toodetud lihatoodete pakenditel olev tooteinfo koostisest ja omadustest tagab tarbijale piisava ja õige teabe oma valikute tegemiseks,“ ütles Potisepp. Ta lisas, et praegune kord on kooskõlas ka Euroopa Liidu direktiividega.
Kavandatav vorstitoodete klassifitseerimine võib olla keskmise tarbija jaoks eksitav, leidis Potisepp. Tema sõnul ei ole näiteks omadussõna „kõrgem sort” vms kasutamine vorsti iseloomustava märgisena õige, neutraalne ega objektiivne ja võib olla ka eksitav. „Väljend „kõrgema sordi vorst” vms ei ole piisavalt selge, et tarbijat teavitada asjaolust, milliste põhinäitajate (liha-, rasva-, soolasisaldus jne) alusel klassifitseerimine on toimunud,“ sõnas Potisepp.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.