Äripäeva Tööstuse klubi oli esmaspäeval külas hiljuti Eesti Aasta Välisinvestoriks valitud ABB-l. Suurettevõte avas oma tehase uksed ligi 50-le konkurendile ja partnerile ning rääkis, kuidas leiavad nad ettevõttesse insenere ning motiveerivad töötajaid.
ABB kogemusest inseneride leidmisel rääkis ettevõtte Balti riikide personalijuht Agnes Hansen ja Balti riikide juht Bo Henriksson. Nendega vestlemas Äripäeva Tööstuse klubi juht Tanel Raig. Istub Innopolis Konsultatsioonide tegevjuht PilleKams, kes tegi klubisse kogunenutele ülevaate personaliarendamisega seotud toetuste võimalustest.
14 fotot
  • ABB kogemusest inseneride leidmisel rääkis ettevõtte Balti riikide personalijuht Agnes Hansen ja Balti riikide juht Bo Henriksson. Nendega vestlemas Äripäeva Tööstuse klubi juht Tanel Raig. Istub Innopolis Konsultatsioonide tegevjuht PilleKams, kes tegi klubisse kogunenutele ülevaate personaliarendamisega seotud toetuste võimalustest.
  • Foto: Ain Alvela

Seotud lood

Uudised
  • 28.09.11, 12:41
Innopolis Konsultatsioonid: töötajate arendamiseks on kolm toetusvõimalust
Innopolis Konsultatsioonide tegevjuht Pille Kamsi andmetel on tööstustel võimalik kasutada oma töötajate arendamiseks kolme toetusvõimalust.
Uudised
  • 26.09.11, 15:47
Võim inseneridele!
Täna Tallinna külje all Jüris asuvas ASi ABB madalpingeseadmete tehases peetud Äripäeva tööstusettevõtete klubi üritusel said poolsada kohalolnut teada, kuidas ABB värbab oma uude Eesti arendusüksusesse 40 inseneri.
Uudised
  • 26.09.11, 17:10
Insener teenib ökonomistist 350 eurot vähem
Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikainstituudi juhtivteadur professor Mart Min kinnitas ABBs toimunud  Äripäeva Tööstuse klubi kohtumisel, et insener teenib praegu keskmiselt 350 eurot vähem kui keskmine ökonomist.
Uudised
  • 26.09.11, 16:35
ABB loodab Eestis iga aasta palgata kuni 50 inseneri
Palgata aastas 40–50 head inseneri, on Eesti oludes väga hea tulemus, usub ABB Balti riikide personalijuht Agnes Hansen.
  • ST
Sisuturundus
  • 05.10.26, 09:16
Elektrinõudlus aina kasvab ja vana võrk peab õppima täiesti uusi trikke
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele