Metallitööstuse ArcelorMittal Tallinn peadirektor Argo Aavik ütles, et ettevõte ei plaani järgmiseks aastaks energiakuludes muutusi. Kulutaseme hoidmiseks on ettevõte tänavu investeerinud ligikaudu 150 000 eurot ning jätkab energiakulude optimeermist tuleval aastal.
Suurimad energiakulu allikad ArcelorMittal Tallnnas on maagaas ja elekter. Aaviku sõnul kasutatakse maagaasi ja elektrit tootmisprotsessides ja kütteks. Köetavat katusealust pinda on ligikaudu 3600 m). Aaviku kinnitusel olulisi muudatusi energiakuludes ettevõttes tulevaks aastaks ei plaanita. Kulutaset plaanitakse optimeerida läbi nelja tegevussuuna:
1) energiakasutuse efektiivsem planeerimine nii energiaallikate hankel, kui ka tootmisprotsessides;2) tootmisprotsesside optimeerimine ja odavama öise ja NV elektrienergia suurem kasutus;3) tehnilised lahendused energia kokkuhoiuks (seotud ArcelorMittali tootmisspetsiifikaga);4) tootmishoonete ja laoruumide isolatsiooni parandamine.
Tänavu on ArcelorMittal Tallinn teinud energiakulude vähendamisega seotud investeeringuid suurusjärgus 150 000 eurot. „Esialgsed tulemused on ootuspärased, aga konkreetsetest rahalistest numbritest on veel vara rääkida,“ ütles Aavik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Järgmise aasta veebruaris valmib ASil Matek uus tehas, kus tegevdirektori Sven Matsi väitel väheneb küttekulu 35% ja valgustuskulu 20%.
Saematerjali tootja OÜ Marmande tootmismaht on kolme aastaga kasvanud ligikaudu 35%, elektrikulu on samal ajal kokkuhoiumeetmete tulemusel vähenenud ligikaudu 30%.
Tööstusettevõtete hinnangul kasvavad nende energiakulud järgmisel aastal kuni kolmandiku võrra. Ettevõtted on asunud investeerima energiasäästlikku valgustusse ja teevad energiaauditeid.
ASi Tartu Maja Betoontooted juhataja Jaan Luts prognoosib, et energiakulud kasvavad tuleval aastal ligikaudu 20%, mistõttu on ettevõte hakanud tähelepanu pöörama elektrikulude ohjamisele.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.